Minu jõulud on möödunud haiguse tähe all. Triinu nakatas mind mehehäälega ja nüüd ma ainult magan, loen raamatuid ja üritan kirjaniku mängida. Ma võiksin väga vabalt ka meeskoori kandideerida ja seal bassi laulda. Loen siis hetkel väga huvitavat raamatut "Kuraditosin näitlejat hiirelõksus", autor on Pille-Riin Purje. Tänaseks on mul läbilugemata Ülle Kaljuste, Laine Mägi, Lembit Ulfsak, Liina Olmaru ja Aarne Üksküla. Aga ma jõuan veel, vaheaeg on pikk. Minu vaheaja põhiline märksõna on alati olnud kella 2ni magamine. Mulle on alati magada meeldinud ja ma ei ürita seda varjata ka. Kuigi mõnikord on tunne, et ma magan pool vaheaega lihtsalt maha. Viimastel nädalatel kooli ajal ma ärkasin 8.17. Ja kooli hakkasin minema 8.35 ja jõudsin enam-vähem täpselt tundi. Algklassides läksin ma kooli isegi 7.45, tund aega enne tundide algust. Võimas, või mis? Aga nüüd ma olen vanem ja mõistus on pähe tulnud. Kõik tahavad kindlasti teada, mis jõuluvana mulle tõi. Ma sain endale MEXXi lõhna "Fly High". Räigelt magus, aga mulle meeldib. Sanne, Sandra, Triinu ja Birgit kinkisid mulle hõbeketi. Ja sinna otsa sain ma suhteliselt massiivse hõbedast südamekujulise kuloni. Siis ma sain veel uued teksad, tegelikult nad ei ole teksad aga ma nimetan neid nii. Avoni staffi sain ka päris palju. Ja kindad, põlvikud jms. Meie Marta sai jõuluvanalt hästi palju kingitusi ja siis tal oli ju kõigi eest vaja luuletusi lugeda. Mõtles kohapeal luuletuse välja, tegi improt. Aga päris vahvad salmikesed tulid välja. Enamus hakkas sellise reaga: Meil on täna päkapikud käinud. Ja kui ma julgesin talle öelda, et ta sellist juba luges sai ta mu peale nii tigedaks ja karjus:" See ei ole vana, see on uus Marta luuletus!" Marta sai jõuluvanalt roolikelgu. Ja siis nad tegid eile issiga kuivatrenni. Jooksid mööda korterit ringi, Marta kelgul.
Olgu. Ma pean nüüd lõpetama. Vanaema tegi kartulivorste, minu lemmikud. Teinekord räägin teile kartulivorstidest. Hapukapsas ja kartulivorstid teevad jõuludest jõulud.


Olge mõnusad.!!

Rõõmsaid pühi soovides,
Räime-Reet.

Teeks suure eritervituse Triinule ja Marisele, kes alati suure hoolega mu blogisid kommenteerivad, kuigi mina neile ei vasta.

Hetkel ma lõpetasin ühe oma lemmikfilmi vaatamise. Eesti film "Klass" nimelt. Ja nüüd on jälle kõik seest nii õõnes. Ja see film paneb meeletult mõtlema. Tegelikult see koolivägivalla probleem on nii suur. Näiteks meie koolis läksid kaks poissi kaklema. Põhjuseks oli see, et üks poiss kiusas/noris ühe poisi venda ja siis see poiss, kelle venda noriti läks sellele norijale kallale. Kui youtube'ist otsite leiate selle klipi ülesse ka. Tema praegu piirdus selle peksa andmisega aga kui sul käib mingi terror päevast päeva võib see palju hullemini lõppeda.
Mina lihtsalt hakkasin paratamatult mõtlema sellele, et kui paljud inimesed astuksid koolivägivallale vahele ja üritaks seda takistada. Klassis oli seda väga hästi näha, et Lauri mängitud Anders oli klassi liider ja keegi ei julgenud talle vastu hakata. Mina olen üpris kindel, et mina astuksin vahele, või räägiks sellest mõnele õpetajale. Ka siis kui see minu suhted mu sõpradega ära rikuks. Ma mõtlesin ka sellele, et õpetajad on tegelikult selle kiusamise/norimise suhtes nii abitud või nad lihtsalt teevad näo, et nad ei näe seda.
Ma loomulikult ei räägi enda õpetajatest aga nagu seda filmist näha oli siis see tegelikult on nii. Ma ei vihja enda jutuga ka selle,et meie klassis mingi koolivägivald igapäev käib. Kuid mõnikord on poisid õelad. Inimesed lihtsalt on erinevad- erinevate mõtete ja tunnetega. Mina saan nendega väga hästi läbi ja pole pidanud mingit mõnitamist aga ma loodan ja olen kuulnud, et kevadel nad peaksid täiesti tublid mehed olema.

Sellised mõtted siis, viimasel laupäeva tunnil.


Playlist'is on
Siiri Sisask-Mis maa see on
Virmalised-Naer
Maarja-Liis Ilus-Rahu
Mika-Happy ending


Palju õnne Marje!
Palju õnne Rahel!
(Väga tore sünnipäev oli)




Kalatööstusminister- Räime-Reet

Mina võtan ennast praegu kätte ja pigistan endast natukene mahla välja. Mahla nimi on blogi kirjutamine. Olen siin lugenud kõigi blogisid ja tundund kurba meelt, et minu blogi ongi ju selline, et Tere, käisin koolis, siis läksin näitekasse, siis vaatasin seda filmi ja läksin magama. Ma tahaksin ennast parandada, aga ma ei ole kindel kas ma sellega hakkama saan. Tegelikult võib ju blogi kirjutada mitut erinevat moodi. Enda mõtetest, tegemistest, päevaplaanist, arvamustest ja paljustki muust. See kõik on selle blogi omaniku enda otsustada. Kuigi mulle meeldib väga lugeda teiste arvamusi ja arutelusid aktuaalsetel teemadel. Näiteks Laura on selles suhtes supernäide. Millises blogis tema kirjutab sellest, et läks hommikul kooli, siis käis ujumas ja tuli koju ja on hirmus väsinud. Imetlen Laurat inimesena ja üldse paljudes tema tegudes. Aga ma lõpetan nüüd Laura ülistamise, see võib talle ebamugavaks muutuda.


Tegelikult alustasin ma selle blogi kirjutamist juba teisipäeval, pärast kooli. Aga siis ma pidin õppima ja näiteringi minema. Pärast näiteringi tegin kiiruga enda kaardid valmis ja siis ei olnud aega kirjutada. Aga võib-olla ongi nii parem, siis ma saan teile rääkida meie hiilgavatest etüüdidest.


Minuga olid ühes grupis Laura, Eleri, Birgit, Sarah, Eliis, Enelin, Reili(?)
Lugesime siis tekste, naljandeid. Meil olid Arbujate tekstid.


*Esimese etüüdi ülesandeks oli panna need teksti ühte kindlasse kohta ja omavahel sobima. Meil ei olnud alguses ühtegi ideed, kuid siis tulin mina välja ideega, et teeme laulukoori. Keegi ei tahtnud vedu võtta ja praegugi see tundub natukene jabur. Siis sealt arendasime idee teha Superstaari saadet. Lõpuk sellest sai siiski Arbuja-Staar! Mina olin beatboxer, mul oli esineja nimi ka, kuid praegu ma seda enam ei mäleta. Muidu meil oli päris naljakas, naljakam kui ma arvasin. Eleri ja Laura enda jou-jouga olid väga head. Tiina kiitis meid, et me olime teksti ilusti klappima pannud, tegelikult see tuli suht iseenesest meil. Mingit järjestamist ei toimunud.


*Teine etüüd oli siis hoopis vastupidine esimesele. Tekstid ei tohtinud kindlasti sinna konteksti sobida. Meil oli alguses tõeline ideede vaegus. Kuid siis tuli Laura välja super-ideega, et me oleme mehed ja ajame pissuaaride juures oma asju. Otsisime enda teksti jupikese juurest sobiva lause, repliigi ja siis läks lahti. Teiste omasid ma väga ei mäleta aga mina hüüdsin umbes midagi sellist, et "Pisike ja käbe. Siuhh sinna! Siuhh tänna!" Endal oli jube naljakas. Sellised vaimukad etüüdid siis seekord.


Täna, ehk kolmapäeval oli meil kaks kehalist. Esimeses tunnis me tantsisime. Tšatšat ja Makarenat(?) õppisime, väga väga naljakas oli. Meie Susannega olime paaris ja naersime iga apsu peale. Siis õpetaja näitas ülesandeid rühi vigadele. Siis läksime ujuma ja ülla-ülla poisid tulid ka ujuma. Maris tegi päeva nalja.
Rahel läks Triinu käest ujumisprille küsima. Maris küsis selle peale:" Mis sa tahad korallrahusid uurima minna või?" Mina oleksin ära uppunud, sest nii naljakas oli. Pärast pesemas läks vesi ka veel külmaks. Ma lõpetan nüüd enda päevaplaani jutu.

Söögivahetunnil käisin ma koolipsüholoogi juures. IQ-testi ja kutsesobivustesti tulemusi kuulamas/vaatamas. Ma päris põdesin, et mul on nagunii mingi hirmus madal IQ. Tegelikult nii hirmus madal ta ei olnudki. Triinu luges mulle selles osas pika monoloogi. Nüüd ma juba olen enda tulemusega suhteliselt rahul. Üle harju keskmise vist äkki. Eriti hämmastav oli, et mul on väga hea matemaatiline mõtlemine. Ruumiline kujutlusvõime oli ka kõrge. Psüholoog ütles veel minu üllatuseks, et keeled peaksid mul väga tugevad olema. Enda IQ tulemust ma teie kurvastuseks ei avalda. Ma arvan, et see ei ole asi millega uhkeldada.


On aeg vist lõpetada.

Koolis on vaja käia täpselt 12 päeva. Väga priima!!
Mina ei tea veel üldse, mis ma jõuluvanalt tahan. Ideid ei ole. Aga loodan, et neid tuleb. Vanaema tahtis mulle kulda kinkida aga mina ei taha enam põhimõtte pärast. Kaotan/Lõhun ära, siis on kurb meel jälle. Eks ma pean nüüd enda ajusid ragistama ja mõtlema, mida ma tahan.




Rahuliku jõuluaega!

Reet

(Mu isa järjekordselt tegi kunsti.)