Noniiii
Täna õhtul langes suur ja raske kivi südamelt. Need, kes just teleka vaatamise lõpetasid saavad aru. Mõned saavad aru, mida ma räägin, mõned mitte. Vahet pole.
Eile oli siis 3. Pariisi pidu. Meie Sanne ja Marisega oleme Eesti Pariisi pidude koondis. Eilne pidu oli siis seotud rebaste retsiga. Suur mass oli ikka koos aga tegelikult seal kohal olles ei saanud väga arugi, et 60inimest on peol. Meie lõime laineid enda mänguga ja olime popid.(iccicc) Aga jah tore oli. Kuigi oli ka kriitilisi hetki seoses nende kookidega aga me ujusime välja. Oleksime bussist maha jäänud aga õnneks saime tund aega hiljem Siiriga. Poole 7meni hommikul reivida ja kell8 hommikul koju jõuda, seda nimetatakse vist nooruseks. Selle peoga sai järjekordselt selgeks, et meil on ikka ülihea klass/lend. Kõik pidutsevad suures üksmeeles ja tunnevad elust mõnu. Väga mahe:) Ma olen kindel, et see pidu ei jäänud viimaseks.
VÕiks lisada, et minu pluus on selja pealt mullane, ei tea küll kuidas see juhtus (A).
Homme kooli jälle. See nv ei saanud absoluutselt magada. Loodan, et järgmine nv tuleb magamise nv, sest see autokool röövib ikka 2-3unetundi kindlasti. Igal laupäeva kell9 autokooli minna on ikka väga raske minu jaoks. Aga no 11korda veel ja siis on teooriatunnid olemas. Käisime Sannega Rakveres sõitmas ka eelmine nädal, 2korda suri välja aga mõlemal korral oli sama probleem. Tõusu pealt ei saanud minema. Aga õpetaja ütles, et kõige hullemad me ei ole:)
Peaks nüüd magama minema. Jälle. Aga no uni on ilu alus.(hahahaa)
"Mu südames on udu ja kompassi mul ei ole."
