Pealkirjatu

Palju nostalgiat on hetkel. Susannega meenutame vanu aegu. Räägime tulevikust ja üldse kõigest. Mina tüütan jätkuvalt Sannet enda Türgi muljetega. Tervitaks Mervetit, kellega pole kaua rääkida saanud, kuigi tahaks. Aga Mervet peab õppima, temast saab ikkagi tulevane advokaat. Kui mul on vaja õigusabi kunagi siis ta lubas mind aidata.

Vaadke, kui ilus ta on. Ise ta ütleb, et see naeratus on friik aga, mulle meeldib:D

Ma kunagi teen terve blogi Merveti piltidest.(Mervet, sul on siis luba mind maha lüüa.)

Ah, kirjutaks midagi asjalikku ka. Alustaks sellest, et Triinu võiks enne enda blogisse kirjutamist natukene mõelda, mida ta sinna kirjutab, kuigi kas b(p?)okaal shampust on tõesti nii keelatud asi. Ei tea, aga ma lubasin, et teen talle tagasi.

Alustame esmaspäevast siis äkki. Esimese tunni ma magasin, kuna esimene tund on mul esmaspäeviti vaba. Teine tund oli inglise keel, mulle täitsa meeldis. Mulle meeldib, et me kontrollime üksteise teste. Saab teada, mis vigasid ise tegin ja kuidas tegelikult õige oleks. Laulmine oli ka esmaspäeval, Hanno pidas ennast korralikult üleval aga Birgit. Tema ajas terve tunni mulle mingit mõttetut juttu. Esmaspäevast ei mäleta ma väga midagi. Teisipäeval oli tunde 7. Teisipäev on mu lemmik koolipäev. Läheb lausa lennates. Eriti mõnusad on kirjanduse ja käsitöö tunnid. Sellel nädalal oli meil kirjanduses koduseks tööks pinginaabri või üldse kellegiga klassist etendada Libahundist konflikt. Meie Susannega lugesime selle paar korda varem läbi ja siis klassi ees. Me mõtlesime kostüümidele ja grimmile. Mina jälle hiilgasin enda grimmeerija meisterlikkusega. Tulipunased huuled ja lillad põsenukid. Aga me olime päris Tiina-Mari ma usun. Meie tegime siis seda kohta, kus Mari süüdistab Tiinat Marguse võrgutamises. Mina olin Mari ja siis ma karjusin päris kõvasti vist Sanne peale. Anna andeks. Uskuge või mitte aga pärast Karl isegi kiitis mind. Ja paljudel oli protokolli kirjutatud, et meie esitus oli SUPER! Ja tunni lõpus pidid kõik kirjutama õpetaja antud paberile oma 3lemmikut. Ja üllatus-üllatus Jan, Karl ja mina olime need kolm õnnelikku. Ma ausalt arvasin, et ma ei saa 3parema hulka, kuna ma liiga vuristasin seda teksti. Aga klassile meeldis. Teisipäeva suutis ära rikkuda geograafia KT, mida ma üldse ei osanud. Aga loodame parimat. Teisipäeval oli eriti armas see, kui poisid tulid meie töpa klassi ja siis me õpetasime neile kudumist. Teisipäeva õhtul käisin ma veel teatris. Oscarit vaatamas. Väga hea etendus oli, nii hingele kui vaimule. Nutmise suutsin ära hoida. Triinu on täna teatris, sama etendust vaatamas. Etendus on juba 19minutit peal. Ma arvan, et Üllar istub hetkel üksi haiglavoodil ja räägib. Eile ma sõin muideks 11õuna ära. Päris hirmus ju? Põhjuseks on see, et esmaspäeval Karol Kuntsel e Tommi rääkis, et õuna seemened on hästi kasulikud ja need tuleb ära süüa. Ja mina siis kohe haarasin sõnast kinni ja sõin kõik õunad ära, koos südamikega, ainult varred jäid alles.

Täna, Kolmapäeval olid kaks esimest tundi kekud, nagu ütles õpetaja Heinla. 60m jooks, kaugus, pall ja krossijooks. Ja ma ei venitanud pärast seda absoluutselt mitte, nii et homme olen lombakas ja kõike muud. Lombakas olen juba praegu. Viskasin palli ja ma suutsin põlvili kukkuda. Püksid jäid terveks aga üks jalg veritses ja praegu on paistes ja kõike muud. Krossijooksu ma sain 4, ma pole endaga rahul. Ma oleksin suutnud 10sekundit kiiremini joosta, aga enam pole midagi teha. Pärast kehalisi läksime otse aulasse, tegime proovi. Kooli aastapäeval on meil selline mini-näidend. Istume eesti keele tunnis ja siis käivad mingid Juku killud. Homme on suur proov, siis saab laulda ka. Rohkem polegi midagi rääkida. Seda võiks mainida, et Laupäeval lähen jälle teatrisse. Tähendab, terve näitekas peaaegu läheb. Reedel kavatsen ka midagi teha, aga ma ei tea veel mida. Mul on kaks pakkumist, aga ma ei tea kumba haarata. Olgu, Sanne juba ootab kannatamatult. Proovin uuesti kirjutada millagil.

Sööge õunu(mitte Poola õunu) ja korjake lehti!!

Nautige sügist!