Tere!





Te kõik peaksite mulle õnne soovima. Mu eelmisest postitusest on möödas 1kuu ja 4päeva. Ja nüüd ma siis võtsin enda jõuvarud kokku ja hakkasin kirjutama. Eks vaatab mis sellest välja tuleb aga ma vähemalt olen üritanud.


Alustaksin siis kuskilt kaugest minevikust. 6.mai nimelt, sõitsime perega Vahemere äärde puhkusel. Järjekordselt Türki. See ei olnud ainuüksi lõbureis, tegelikult oli mu emal konverents ja meie läksime kõik kaasa. Peretuttavad olid ka täies koosseisus kohal. See muutis asja palju lõbusamaks. Muidu oleks mul igav hakanud. Lennukiga mulle meeldib väga sõita. Kuigi kui me sinna sõitsime siis ma pidin neli tundi üksi mingi mehe kõrval istuma sest Juhani koht minu kõrvalt oli ära võetud. Seal ei olnud tooli lihtsalt. Talle müüdi pilet aga kohta ei olnud. Tal vedas, sest lennuk oli suhteliselt tühi ja ta sai vabale kohale istuda. Lõpuks inimesed magasid tagumistel pinkidel sest lennuki tagumine ots oli tühi ja inimesed kasutasid võimalust. Türgis oli palav nagu meil südasuvel. Kui hotelli jõudsime läksin mina kohe randa ja ujuma. Hotell oli siiski ultra all inclusive, millestki ei pidanud puudust tundma. Rentisime ja auto ja käisime mägedes. Väga võimas oli. Kui Türgis käite siis otsige kindlasti Roheline kanjon üles. Super vaatepilt. Ja see nädal läks kui lennates. Kui Eestisse jõudsime oli temperatuuri vahe 20kraadi. Türgis lennukisse istudes oli kraade 26 ja Eestisse jõudes 6. See ei olnud üldse mõnus.
Eestis tuli kohe kooliellu sisse elama hakata. Ma arvan, et ma sain sellega üpriski hästi hakkama. Töid oli ka vähe vaja järele teha. 4tööd ja 1 suuline vastamine. Sain hakkama. Kui ma Türgist tulin siis ma olin ikka päris vähi nägu aga nüüd olen jälle täiesti valge. Ma olin punane sellepärast, et viimasel päeval ma lihtsalt kärsatasin ennast 4tundi rannas ilma päikesekreemita.

Vahepeal oli meil koolis meie, Rakvere Linnanoorte Näitetrupi, etendus "Suveöö unenägu". Kõigile meeldis, mina olen vähemalt nii aru saanud. Pärast etendust jooksin mina kohe Lääne-Virumaa meistrivõistlustele. Ja loomulikult me ei arvestanud sellega, et viaduktil tehakse remonti. Siis pidime 20minutit passima seal ja esimest ala ma tegema ei jõudnud. Kettas sain 4koha. Ma olin väga rahul. Viimane heide tuli täiesti ilus ja arvestades seda, et ma hoidsin ketast käes aasta tagasi siis oli tulemus hea. Ja loomulikult see ka, et ma jooksen etenduselt, endal grimm näos võistlema. Selline positiivne laeng tuli sellelt võistluselt. Pärast läksin Arabellasse sööma. Emme oli koosolekul, järelikult pidin üksi sööma. Aga mul oli ajaviide olemas, REG-i koolileht "Magasiin", kus oli minust väga nõme pilt. Triinu oli armas nagu alati. Ma pean lihtsalt mainima, et Priit Põldma loeb mu olematut blogi.
Laupäeval käisin lõpukingi valimas. Kohutav piin oli. Kuna mu kleit on rohelise ja lillaga siis oli meie ainuke võimalus osta rohelised või lillad kingad. Aga ei, üheski poes ei olnud rohelisi ega lillasid kinge, vähemalt selliseid nagu minu kleit. Väljaarvatud Vivian Vau pood, mis alati hädast päästan. Lõpuks me käisime veel igaksjuhuks teistes poodides ja hiljem emps helistas ja lasi need lillad kingad postiga koju saata. Mulle nad väga-väga meeldivad ja mind absoluutselt ei huvita, mida keegi teine mu kingadest või kleidist arvab, mulle nad väga meeldivad ja teiste arvamus ei ole oluline.
Eile õhtul käisime Karli juures. Sõime jäätist, sõime külmunud mustikaid ja lihtsalt rääkisime. Väga tore oli. Lõpuks ma tegin Karlile veel heameelt ja pesin ta mustad nõud ära. Ei taha selle peale mõeldagi, et Karl läheb nüüd Reaalkooli ja hakkab Kadriorus elama. Üldse see kõik, mis sügisel saama hakkab on väga kurb. Ei ole enam seda, mis oli. Oli, sest enam ei ole meil ühtegi matemaatikat, geograafiat ega muusikat, kus me kõik koos oleksime. Ma usun, et meil oli üks kokkuhoidvamaid klasse. Ma arvan, et seda aurat, mis meie klassis oli, ei leia ma enam kusagilt.
Aga ma usun, et me hoiame ühendust.
Koolipäevad on lõppenud, kuid on jäänud see kõige raskem- eksamiperiood. Homme on 2tundi matemaatikakonsultatsiooni ja 4.juunil on eesti keel ja kirjandus. Seda eksamit kardan ma mingil põhjusel kõige rohkem. Ei tea isegi miks, aga nii see on.
Olgu, homme on näiteka lõpupidu. Pikk kultuuriline programm+teatri hooaja lõpetamine. Olen kohal igastahes.


Kõike ilusat ja edu edaspidiseks,


teie Reelika.