Lebotan Tartus hetkel. Hotellis. Tulin Tartusse seiklema. Käisin jalutamas ja korjasin lehti ja lugesin raamatut.. Ühesõnaga viibin selles Tartu udus, kus on võimatu negatiivselt mõelda. Kõndisin mööda Vanemuise tänavat ja siis ma nägin ühte neiut, kes tuli mulle vastu ja ta naeratas. Täiesti üksi kõndis mööda tänavat ja ta naeratas nii, et hambad paistsid. Noh, mõtlesin, et äkki ta meenutas midagi ilusat, mis naeratuse näole tõi, aga ei. Siis tuli vastu üks noormees ja ta jälle naeratas. Siis ma olin küll täiesti hämmingus ja mõtlesin, et mis ma siis ootan. Tõstsin enda suu nurgad üles ja kõndisin edasi. Väga mõnus oli. Leidsin ühe pargi sarnase kohakese. Seal oli mälestustmärk eestlastele, kes hukkusid vene või saksa okupatsiooni ajal, täpselt ei mäleta. Mälestusmärk oli ise rukilille moodi ja nimi oli ka midagi sellist. Tartu on ilus..

No ja siis läksime kinno. Natuke jalutamist Riia mäest üles ja jõudsingi Ekraani ette. Ostsin pileti ja läksin välja tagasi sest alguseni oli rohkem kui kolmveerandtundi. Hulkusime jälle ringi. See 45minutit läks kui lennates. Igatahes vaatasime Eesti filmitööstuse noorimat lapsukest. Rene Vilbre filmi Mina olin siin. Olin raamatut lugenud umbes 2-3 aastat tagasi aga ma istusin päris pikalt. Täiesti šhokeeritud olin. Hoopis teistsugune kui Ilmar Raagi Klass aga meeldis sama palju.
Siis sööma ja nüüd ma siis lebotan siin. Vaatan telekat. Homme mõtlesin Aurasse minna. Ma pole seal vist rohkem kui 5aastat käinud. Ootan põnevusega.

UUMOR...Uumor.?







Häid mõtteid!!


Reedalt, Tartust.