Miks ma teen blogisse aeg-ajalt sissekandeid?
Ma arvan, et peamine eesmärk peaks olema see, et ma räägin enda muredest/probleemidest/ideedest/rõõmudest/õnnestumistest. Kuigi tihti see ei õnnestu aga ma siiski olen üritanud. Ja täna ma läksin nii närvi ühe asja peale, mis on paljudele teistele võib-olla pisiasi, või äkki nad ei ole seda tähelegi pannud. Ma siis kurdan enda muret, äkki leian liitlasi..

No seadsin ennast veerand9 paiku teleka ette, et vaadata TV3st Eestimaa Uhkuse saadet. Pole vist mõtet rääkida sellest, et teise loo ajal hakkis pilt ikka väga kõvasti. Kuid varsti muutus pilt korralikuks ja sai edasi vaadata. No ja esimese reklaamipausi pidid lõpetama Rolf ja Nele-Liis. Ja mida ma jälle näen. Laul tuleb fono pealt ja nemad liiguatavad suud. Ma jälestan sellist asja. Liigutagu siis korralikult suud aga no ei. Panevad suud pidevalt enne fraasi lõppe kinni. Kohutav. See on ju inimeste petmine. Nad on lauljad, nad teevad selle nimel iga päev tööd ja kui tuleb esinemine liigutavad nemad suid. Ma võtan kasvõi enda vanaema, tema ei pane seda võib-olla tõesti tähele, et nad päriselt laula ja vaatab, et oi kui ilusti laulavad ja oioioi. Seda ei teinud ainult Rolf ja Nele-Liis vaid ka Ines. Tanja laulis juba ise. Minu jaoks on see laulmine hoopis südamlikum ja siiram kui see, et ma esinen rahvale aga tegelikult liigutan ainult suud. See asi on mul juba ammu südamel olnud. Nüüd sain ära räägitud. Võib-olla tundub mingi vanamuti targutamine aga see ei ole ju ilus.


Sellel nädalal tuleb teha veel 3kontrolltööd ja siis on puhkus.


Armastagem!


Reet.M