71.

Lugedes Triinu postitust siis mina isiklikult mõtlen blogitamisele peaaegu iga päev. Aga noh nagu te kõik arugi olete saanud olen ma täiesti tahtejõuetu inimene. Aga no ma loodan, et te annate kõik selle mulle andeks, sest mul on siiski nii palju teisi häid omadusi. Just sain kiita, et ma olen üks väga kohusetundlik inimene. Jardoga ka rääkisime sellest ühel hommikul. Jardo ütles, et mulle peale vaadates ja mind tundes arvaks ta, et ma olen üks täielik tuulepea, kes ainult sahmerdaks ringi. Tegelikult jah ma ikka mõtlen väga palju ja mul alati põleb peas mingi väike tuluke, mis ütleb, et Reelika, uurimustöö või inglise keele powerpoint. Ma olen õnnelik, et mul on see tuluke, sest ma ei salli üldse seda kui inimesed unustavad. Näiteks praegusel ajahetkel läheb seda tulukest väga vaja. See ütleb mulle, millal on õige aeg rohtu võtta. Kuigi rohtude koha pealt olen ma tihti üsnagi uimane. Nimelt jah, nagu nutikamad aru said olen ma haige. Ma ei teagi kas tegemist on külmetuse või gripiga. Ma ise pigem loodan, et tegemist on külmetusega. Sest nagu meie kallis psühholoogiaõpetaja ütles, et inimesed jäävad kergemini haigeks siis kui nad on stressis. Ma ei taha stressis olla. Ma arvan, et ma külmetasin teisipäeval, Ebaveres. Suusavõistlustel. Kuigi juba esmaspäeval olin tõbine. Emme luges sõnu peale, et kas mul on ikka mõtet sinna kangelast mängima minna aga no tuluke jälle vasardas peas, et ma ju olin lubanud ja minuga arvestatakse. Alguses ei olnudki kõige hullem aga kui ise seal mägede vahel rassima pidin oli küll ikka väga sant olla. (Ärge arvake, et ma halba kohta ja aega siin haiguse kaela tahan ajada)Pärast bussis ma lihtsalt istusin paar minutit tuimalt, Sandra veel küsis muretsevalt, et kas on ikka kõik okei. Panin kuivad riided ja läksime poisse ergutama. No ja kui lõpuks koju jõudsin. Siis läksin padavai voodisse, magasin ja voilaa ärgates olingi haige valmis. Köhisin nagu hobune,(Emps pani diagnoosiks hingetoru ärrituse), tatistasin, enesetunne oli ikka väga sant. Aga siis tulin arvutisse ja Maris ütles, et matas on uus teema ja töö ja füüsikas ka KT. Mis mul muud üle jäi kui kooli minna. Näete, milleni see haridussüsteem jõudnud on. Õpilased rikuvad oma tervist, et nõudmiseid täita. Mõtlesin tegelikult kohe välja, et pärast füüsikat tulen koju. Tulingi. Jälle magasin ja sõin rohtusid ja jõin teed. Koolis sain veel teada, et reedel on vaja tantsuga esineda. Rakveres pidi suur kooriproov ka olema, aga sellest ma suutsin ennast ära rääkida, sest ma tõesti oleksin seal otsad andnud. Täna ehk siis neljapäeval olin kodus. Üritasin kaua magada aga see ei õnnestu kui tatt otsaees kõmiseb..Tänane päev oligi selline rahulik. Vaatasin telekat ja siis puhkasin silmi ja siis olin arvutis ja jälle puhkasin silmi. Mul on see häda, et kui mul nohu on siis hakkavad silmad vett jooksma. Ilma allergiarohuta on elu raske. Ei tea kuidas homme tantsulkatki teha saab. Taskurätik lava taha kaasa..
Aga peab nentima, et sõpru mul on. Täna üllatavalt palju rahvast tundis mu tervise vastu huvi. Eks tantsu tõttu suurem osa aga hea tunne oli siiski. Ja nad arvavad, et ma jätaksin enda Joosu niimoodi üksi. Homme olen igatahes kohal ja eks vaatame mis saama hakkab. 3korda Tantsupeole ja Rannavalssi. Terve kool saab siis meie kunsti näha. Loodame, et meeldib ja sassi ei lähe.
Olgu, mulle tundub, et selleks korraks on aeg lõpetada. Eks siis nii kahe kuu pärast kohtume uuesti. Mis ma ikka seda mulli ajan.

Teate, mis laulu ma praegu kuulan.? Meie 4klassi klassiõhtute hittlaulu Dilemmat. Ülihea laul ikka. Ma nii mäletan kuidas Taavil oli makk ja siis see oli vist Andre või Maareku plaat, kus see laul peal oli. Klassiõhtud läksid meil lõpuks ikka väga moodi. Õpetaja ütles, et võime kasvõi iga neljapäev neid pidada. Vahepeal oligi vist kuus 3klassiõhtut. Selline peotajad olime, või noh mis me valetame oleme ka praegugi.

Pühapäevaks üritan siis ennast vormi saada ja kohal olla. Tõotab ju tore üritus tulla.


Olgu.
Kõike ilusat!