Ohjah, juhe on täiesti koos. Mõni naine oleks minu asemel üliõnnelik, aga no mina.. Vahin lakke ja kirun ennast. Ja ma mainiks kohe ära, et ma ei ole rase. Lihtsalt mul on tunne, et ma olen mingis seebikas ja siis ma olen mingi loll Lolita, kes laseb ennast teistel mõnuga seebitada. Nõme. Ma olen üldse nii nõme praegu tegelikult. Ajan mingit soga, millest keegi aru ei saa. Või noh tegelikult te ju ei tohigi aru saada.



Mainiks veel seda, et Õnne Tulitsal on nüüd ka õde Vilja Tulits.
(Onu Andre tarkuseterad.)

Tsau-plau!

"Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik."

Ma võin ennast vist kiita. Juba kolm päeva järjest on lugejaid rõõmustanud uued postitused. Telekast tuleb jalgpall ja issi seletab mulle mingit järjekordset teooriat, mis suudaks Eesti jalgpalli 5:0 kaotusseisust välja tuua.

Täna oli meil esimene soome keele tund, pärast väikest kompamist võib öelda, et soome keel on vahva. Need hääldused ja see meeletu sõnade mäng. No tõesti, nüüd ma siis tean, et mina oma lapsele Liivi nimeks ei pane. Põhjus on lihtne- soome keeles tähendab Liivi nimelt rinnahoidjat. Ja no Kalju(mis on muideks Heinla isa nimi) oleks ka täiesti küsitav, sest soomlased hakkaksid enne tema pead uurima sest kalju tähendab soome keeles kiilaspead. Saite ka väikesed näpunäited tulevikuks. Minu blogist on isegi kasu.

Ps! Mu blogi kirjutamise ajal on Eesti jäänud 6:0 kaotusseisu

Ärge muretsege, üksindus ei vaeva.

Nägemiin!

Vihm, rõõmsa kulinaga täitis taevast septembri vihm.
Kõu, kärgatus ehmatav ja hea muutis kõik,
akna avasin, lõbus tuul pühkis laiali kõik koltund laua pealt,
luuletused rumalad, mis kirjutanud hinge üksinduse öös..

Selline viisjupp tuli täna õhtul kodu poole tatsudes meelde. Täna on terve päeva sadanud ja ma arvan, et see on palju etem sellest kui päike lõõskaks ja higi tilguks. Sügis peabki ju sügise nägu olema. Saab kummikutega poriloigus sulistada ja vihmavarju õla peal keerutada. No ja siis tulevad igasugused luuletused ja ilusad asjad mõtetesse..

Haige olen ka nagu sügisele kohane. Õeke vist nakatas, või tuli see sellest märja nahaga õues olemisest. Mugin rohtu ja joon lemmikuks muutunud sidruniteed.

Tervitaks terveid(Janne juba haigeid tervitas)!

Õnne ja armastust!

Nonii täna siis tegin silmad lahti 8.16, siis tänasin jumalat, et ma olin koti eile õhtul juba varakult ära pakkinud. Pesin, panin riidesse, sõin ja siis vaatasin, et oh ma saan emmega koolimajani. Panin riidesse ja ootasin esikus kui emme ütles, et mina ise, et Martale on vaja veel rohtu anda(Õeke on haige). Kell oli juba 8.34. Kujutasin juba vaimusilmas ette kuidas ma 5minutise hilinemisega mata klassi jõuan. Aga vot 8. 42 olin koolis, paar kiiremat sammu ja jõudsin enne mata õpetajat. Matas on enam-vähem, saame hakkama. See on super, et Maris ka nüüd reaalrühma tuli, sest ma ei kujuta matat ilma temata ettegi. Minu arvutuste kohaselt 5aasta vist hakkas nüüd jooksma. Vene keel oli tavaline. Hanno jälle hiilgas seal sellega, et luges inglise keele kodulugemist ja Saaren võttis ta vahele. Inglise keeles sain vist elu esimese 5kodulugemises. Ma tunnen ennast nüüd inglise keeles palju kindlamalt ja tugevamalt. Ja mulle meeldivad inglise keele tunnid,ptui ptui ptui. Keemias oli jälle sõbralik mõnitamine ja tulemuseks ülistiilne plakat. Siis oli tunniplaani järgi 4(!) Heinla tundi. Aga aeg möödus lennates. No ja muud polegi täna teinud, asjad on ilusti õpitud, mata küll poolikult.
Vot nii.
Andrele ütleks ka aitäh, et ta mind Kadrina esipervertide ja üldse pervertide eest hoiatab:D

Tsaoo!:P

Kool on nüüd täie hooga alanud - lausa 2päeva on koolipäevi nauditud. Nädala tundide arv on siis minul isiklikult 37tundi, koos valikainega. Minu eest on juba valitud 2matemaatikat ja 1inglise keel ning nüüd siis valisin ise 2tundi soome keelt. See, et ma matemaatikas sinna reaalrühma sain oli küll üllatus. Loomulikult ma tahtsin sinna aga selle testi põhjal, mis meile teisipäeval tehti, ei oleks seda oodanud. Nagu täna selgus vaadati sellest testist kas õpilasel on matemaatilist mõtlemist ja nende arvates on minul see vist olemas. Matemaatika on mulle täiesti meeldima hakanud. Ei taha midagi ära sõnuda, sest nüüd on siiski 6tundi nädalas matat ja arvamus võib selle 3aastaga hoopis vastupidiseks muutuda. Muidu on täiesti vahva see gümnasisti elu. Kuigi need kursused on praegu segased aga eks jõuab harjuda. Tuleb välja, et tunde ei olegi palju rohkem kui eelmine aasta. Inglise keeles jätkan Rohtaasaga. Alguses oli väike pettumus sest kõigil on ju uued õpetajad aga järelikult on minu õige koht seal. Ja teisipäeval oli täitsa hea tunne, kuulda seda kiiret Rohtaasa inglise keelt, mis uued segadusse ajas. Nad ei suutnud jälgida ja aru saada. Meie Sannega tundsime ennast väga koduselt. Vene keeles oli meil 5uut nägu, meie sannega jõudsime esimesel tunnil juba puterdada isvinite što ja pastala na urok. Vene keel täiesti meeldib mulle, no mitte keel ise aga see kuidas Saaren meile vene keelt õpetab. Ei ole mingit pidevat sõnade tuupimist. Teeme jutte ja jutustame neid ja mõnus. Uus geograafia õpetaja on ka esmamuljel täiesti sümpaatne. Noor mees, 30-aastane ja huvitub kalandusest ja kirjandusest.
Olgu, ma nüüd lõpetan. Lähen poodi, vihikuid on juurde vaja, varud on otsakorral.

Armastusega,
teie gümnasist Reelika.

Tere ilusat hilisõhtut kallid kaaskodanikud!
Pean kõigepealt vabandama nende inimeste ees, kes juba kuu aega meeleheitlikult klikivad minu blogi aadressil ja uut sissekannet ootavad. Võib-olla olen ma selle pika lüngaga palju lugejaid kaotanud aga ma siiski loodan, et nad leiavad mu lõpuks jällegi üles.

Viimane postitus oli enne Viljandi Folki. Folgi kommentaariks ütleks nii palju, et ootan järgmist aastat. Pärast folki oli Smilersi kontsert. Meeldis, sain paar uut lemmikut, mida võib kuulata ja kuulata. Nii... Siis läksin Bulgaariasse. Peesitasin nädal aega Kuldsetel Liivadel(Golden Sands), mis asub Musta mere ääres. Ma ei tea kas minust ei saa enam seda "Türgi armastust" välja juurida või mis on minu probleemiks aga mulle Bulgaaria ei meeldinud. Noh, meri ja päike olid need, mis mulle seal tõesti meeldisid. Aga kui mõtlema hakata siis saab päikest ja merd igal pool Vahemere ääres. Bulgaaria maana eufooriat minus ei tekitanud. Ma ei saa väita, et Bulgaarias ilusaid kohti ja vaatamisväärsusi ei ole aga no esmamulje, mis on tänapäeval eriti tähtis, ei olnud väga hea. Kõik kohad olid mustad ja räpased. Vahest oleme meie, Euroopa turistid, nii mustad ja lohakad, kes enda prügi iga puu alla maha jätavad aga no siis peaks ju tubli ja töökas bulgaarlasest koristaja seda märkama ja selle ära korjama. Aga siiski, järjekordne maa on nähtud.
Nii, nädalat pärast Bulgaariat ma väga ei mäletagi. Aga jah üks reedene päev, kuupäevaks oli 15 august ja ma käisin Tallinnas. Shoppasin üpris edukalt. Aga siis jah Triinu saatis messi ja hiljem ka Sanne helistas, et ma õhtul Võsule Vaiksele Ö-le läheksin. Ma olin 90% kindel, et ma ei lähe sinna. Ma olin siiski seeliku, kontsade ja kontoriroti jakiga. Ei ole ju väga mugav riietus hubase õhtu veetmiseks. Aga no siis emme hakkas ka rääkima, et ise ostsid uusi riideid, tõmba teksad jalga ja jakk selga ja mine. Ma olin sellisest käitumisest üpris üllatunud. Aga võtsingi vastu sellise ekstreemse otsuse minna Võsule ilma milletagi kui teistel on kaasas magamiskotid ja muu vajalik varustus. Siiski sain ma hakkama üle ootuste hästi. Terve öö üleval olemist, naermist ja kell9 hommikul magasin õnnelikult oma voodis maandumist olin ma oma otsusega ääretult rahul. Jaansoni-Endreksoni hõbeda võitu ma ei näinud aga kuulsin kuidas teised pereliikmed karjusid ja olid õnnelikud. Mõistsin läbi une, et midagi head sealt tuli. Pühapäeval läksin issiga kontserdile "Kiri sõbrale". Väga rahule jäin, eriti Jaan Tätte ja Marko Matvere esitusega, kelle pärast ma sinna siiski läksin. Tanel ei tekitanud erilisi emotsioone, Birgitil on suurepärane hääl, aga minu jaoks on kõik tema lood ääretult sarnased ja ühekülgsed. Aga ma siiski ei ütle ühtegi halba sõna. Jaan ja Marko olid väga väga head. Palju äratundmisrõõmu ja uusi avastusi. Veendusin, et nad on siiski vaieldamatult ühed mu lemmik muusikud. Marko hääletämber tekitab nahale mõnusa kananaha ja Jaan... oijah, ma ikka mõtlen, et kuidas üks mees saab nii armas olla. Väga väga ilus..
Esmaspäeval käisime Sannega Kaup+, seal on muideks kogu kaup -50%. Teisipäeval käisin Rakveres, poodlesin jälle natuke ja jõudsime täpselt kella4ks koju. Süda peksis ja närvid olid pingul aga jah Gerd Kanter on Olümpiavõitja.! Eestlane olla on uhke tunne. Siis läksime Geethe juurde nö Kanteri võitu tähistama kuigi me teadsime juba enne, et me sinna läheme. Eile oli 20 august ja ööl vastu seda toimus öölaulupidu, mida ma samuti ühe silmaga telerist kaesin. Väga ilus ettevõtmine, au ja kiitus korraldajale. Ja täna olin ma üle pika aja kultuurne, kui võib nii öelda, nimelt ma käisin teatris. Vana Baskini teatri etendus Täiskuu 2, mida mängitakse Palmses. Alguses olin ma selle tüki ja üldse Baskini teatri suhtes hmmm.. mitte just väga hästi meelestatud. Terve esimese vaatuse sadas ladinal vihma ja kuna tegemist on vabaõhuetendusega siis mõelge ise, mis seal toimus. Kogu etendus toimus lahtise taeva all. No mul endal oli "suhteliselt" märg olla aga no näitlejad.. Super esitus! Olla poolteist tundi vihma käes ja publikut naerutada. No ma tean, et nad on näitlejad ja nad peavad seda tegema aga nad on ikkagi inimesed. Paljud pealtvaatajad tõusid püsti ja kõndisid minema, sest nad olid märjad ja vettinud. Aga näitlejad tegid oma asja edasi ja ma ütlen, et hästi tegid. Avastasin enda jaoks sellise näitleja nagu Pille Lukin, ta oli sinna rolli kui valatud. Väga hea komöödia. Soovitan. :)
Nonii, homme veel ja siis laupäeval lähen pulma. Minu vanavanaema õetütre tütrepoeg abiellub.:D Minu viies pulm, koos minu vanemate pulmaga, kus ma emme kõhus olin. Loodan, et tuleb tore üritus ja ilmaga veab sest pulm toimub siiski rannas.
Olgu nädalake veel ja siis on kool.
Võin nüüd kindlalt väita, et õppeaastal 2008/2009 olen ma Kadrina Keskkooli 10.A klassi õpilane.:D

Olgu, olge mõnusad ja nautige seda suvepuhkust, nii palju kui teda veel jäänud on...



Armastusega,
teie Reet.

Tahtsin mainida, et ma lõikasin enda juuksed 10cm lühemaks. Kõik on vihased ja tigedad, et miks ma enda paruka maha lõikasin. Aga mina olen rahul. Palju kergem on olla ja natukene teistmoodi kui muidu. Ma lihtsalt olen tüdinud sellest, et ma käin juuksuris aga muutust ei ole märgatagi. Vb on probleem minu juuste paksuses. Lõika ja lõika aga neid on ikka palju. Nüüd ma ise vähemalt tunnen seda muutust. Kui patsi teen on taga nagu väike hiiresaba, selline nunnu:)

Eile hommikul 7.45 olin Rakveres. Te kindlasti küsite, et mis mulle pähe lõi. Tegelikult tulin Triinu sünnipäevalt. 6.15 istusime juba Tudulinnas bussi peale. Terve öö ei maganud. Oli palju, millest rääkida ja laulda. Tudulinn oli päris armas kohake, Triinu võiks meid sinna mõni teinegi kord kutsuda(vihje). Aga jah pool9 hommikul olin Kadrinas. Käisin Konsumis ja ostsin säästukohukesi, paki mahla ja saia. Siis koju, magasin tunnikese ja siis olin veidike üleval ja jälle magasin kuni emme helistas ja ütles, et kas ma Tallinnasse ei viitsi minna. Läkski nii, et kui minul oli kõige uimasem päev üldse(arvestades seda, et nv oli Lõuna-Eesti ralli, kus ma üldse ei maganud) läksime emme, issi ja Martaga Tallinna. Karm. Tuuseldasime mööda poode. Ja siis ma nägin, et PTAs on mu pluus 50% soodsam. Siis tuli küll vesinik ajju nagu Mervet ütleb. Koju jõudsime alles kell10, siis ma istusin kella1ni üleval, aitasin Taunol pakkida. Täna olin jälle uimane, passisin tunnikese Rakveres. Nii rahatu olin, et koju jõudes oli vist alles 7krooni. Pangakaart oli ka tühi.

Aga ma lähen nüüd.
Muide Kevin Brooks`i raamat "Lucas" on superhea.
Lõpus ei taha pisarad otsa saada.
Soovitan soojalt.
Ei ole mingi labane noorsookirjandus vaid väga väärt raamat.



FOLGIL NÄEMEEEE!
Saabume reedel 25.juulil 17.15


MUSI!(K)