Minu jõulud on möödunud haiguse tähe all. Triinu nakatas mind mehehäälega ja nüüd ma ainult magan, loen raamatuid ja üritan kirjaniku mängida. Ma võiksin väga vabalt ka meeskoori kandideerida ja seal bassi laulda. Loen siis hetkel väga huvitavat raamatut "Kuraditosin näitlejat hiirelõksus", autor on Pille-Riin Purje. Tänaseks on mul läbilugemata Ülle Kaljuste, Laine Mägi, Lembit Ulfsak, Liina Olmaru ja Aarne Üksküla. Aga ma jõuan veel, vaheaeg on pikk. Minu vaheaja põhiline märksõna on alati olnud kella 2ni magamine. Mulle on alati magada meeldinud ja ma ei ürita seda varjata ka. Kuigi mõnikord on tunne, et ma magan pool vaheaega lihtsalt maha. Viimastel nädalatel kooli ajal ma ärkasin 8.17. Ja kooli hakkasin minema 8.35 ja jõudsin enam-vähem täpselt tundi. Algklassides läksin ma kooli isegi 7.45, tund aega enne tundide algust. Võimas, või mis? Aga nüüd ma olen vanem ja mõistus on pähe tulnud. Kõik tahavad kindlasti teada, mis jõuluvana mulle tõi. Ma sain endale MEXXi lõhna "Fly High". Räigelt magus, aga mulle meeldib. Sanne, Sandra, Triinu ja Birgit kinkisid mulle hõbeketi. Ja sinna otsa sain ma suhteliselt massiivse hõbedast südamekujulise kuloni. Siis ma sain veel uued teksad, tegelikult nad ei ole teksad aga ma nimetan neid nii. Avoni staffi sain ka päris palju. Ja kindad, põlvikud jms. Meie Marta sai jõuluvanalt hästi palju kingitusi ja siis tal oli ju kõigi eest vaja luuletusi lugeda. Mõtles kohapeal luuletuse välja, tegi improt. Aga päris vahvad salmikesed tulid välja. Enamus hakkas sellise reaga: Meil on täna päkapikud käinud. Ja kui ma julgesin talle öelda, et ta sellist juba luges sai ta mu peale nii tigedaks ja karjus:" See ei ole vana, see on uus Marta luuletus!" Marta sai jõuluvanalt roolikelgu. Ja siis nad tegid eile issiga kuivatrenni. Jooksid mööda korterit ringi, Marta kelgul.
Olgu. Ma pean nüüd lõpetama. Vanaema tegi kartulivorste, minu lemmikud. Teinekord räägin teile kartulivorstidest. Hapukapsas ja kartulivorstid teevad jõuludest jõulud.


Olge mõnusad.!!

Rõõmsaid pühi soovides,
Räime-Reet.

Teeks suure eritervituse Triinule ja Marisele, kes alati suure hoolega mu blogisid kommenteerivad, kuigi mina neile ei vasta.

Hetkel ma lõpetasin ühe oma lemmikfilmi vaatamise. Eesti film "Klass" nimelt. Ja nüüd on jälle kõik seest nii õõnes. Ja see film paneb meeletult mõtlema. Tegelikult see koolivägivalla probleem on nii suur. Näiteks meie koolis läksid kaks poissi kaklema. Põhjuseks oli see, et üks poiss kiusas/noris ühe poisi venda ja siis see poiss, kelle venda noriti läks sellele norijale kallale. Kui youtube'ist otsite leiate selle klipi ülesse ka. Tema praegu piirdus selle peksa andmisega aga kui sul käib mingi terror päevast päeva võib see palju hullemini lõppeda.
Mina lihtsalt hakkasin paratamatult mõtlema sellele, et kui paljud inimesed astuksid koolivägivallale vahele ja üritaks seda takistada. Klassis oli seda väga hästi näha, et Lauri mängitud Anders oli klassi liider ja keegi ei julgenud talle vastu hakata. Mina olen üpris kindel, et mina astuksin vahele, või räägiks sellest mõnele õpetajale. Ka siis kui see minu suhted mu sõpradega ära rikuks. Ma mõtlesin ka sellele, et õpetajad on tegelikult selle kiusamise/norimise suhtes nii abitud või nad lihtsalt teevad näo, et nad ei näe seda.
Ma loomulikult ei räägi enda õpetajatest aga nagu seda filmist näha oli siis see tegelikult on nii. Ma ei vihja enda jutuga ka selle,et meie klassis mingi koolivägivald igapäev käib. Kuid mõnikord on poisid õelad. Inimesed lihtsalt on erinevad- erinevate mõtete ja tunnetega. Mina saan nendega väga hästi läbi ja pole pidanud mingit mõnitamist aga ma loodan ja olen kuulnud, et kevadel nad peaksid täiesti tublid mehed olema.

Sellised mõtted siis, viimasel laupäeva tunnil.


Playlist'is on
Siiri Sisask-Mis maa see on
Virmalised-Naer
Maarja-Liis Ilus-Rahu
Mika-Happy ending


Palju õnne Marje!
Palju õnne Rahel!
(Väga tore sünnipäev oli)




Kalatööstusminister- Räime-Reet

Mina võtan ennast praegu kätte ja pigistan endast natukene mahla välja. Mahla nimi on blogi kirjutamine. Olen siin lugenud kõigi blogisid ja tundund kurba meelt, et minu blogi ongi ju selline, et Tere, käisin koolis, siis läksin näitekasse, siis vaatasin seda filmi ja läksin magama. Ma tahaksin ennast parandada, aga ma ei ole kindel kas ma sellega hakkama saan. Tegelikult võib ju blogi kirjutada mitut erinevat moodi. Enda mõtetest, tegemistest, päevaplaanist, arvamustest ja paljustki muust. See kõik on selle blogi omaniku enda otsustada. Kuigi mulle meeldib väga lugeda teiste arvamusi ja arutelusid aktuaalsetel teemadel. Näiteks Laura on selles suhtes supernäide. Millises blogis tema kirjutab sellest, et läks hommikul kooli, siis käis ujumas ja tuli koju ja on hirmus väsinud. Imetlen Laurat inimesena ja üldse paljudes tema tegudes. Aga ma lõpetan nüüd Laura ülistamise, see võib talle ebamugavaks muutuda.


Tegelikult alustasin ma selle blogi kirjutamist juba teisipäeval, pärast kooli. Aga siis ma pidin õppima ja näiteringi minema. Pärast näiteringi tegin kiiruga enda kaardid valmis ja siis ei olnud aega kirjutada. Aga võib-olla ongi nii parem, siis ma saan teile rääkida meie hiilgavatest etüüdidest.


Minuga olid ühes grupis Laura, Eleri, Birgit, Sarah, Eliis, Enelin, Reili(?)
Lugesime siis tekste, naljandeid. Meil olid Arbujate tekstid.


*Esimese etüüdi ülesandeks oli panna need teksti ühte kindlasse kohta ja omavahel sobima. Meil ei olnud alguses ühtegi ideed, kuid siis tulin mina välja ideega, et teeme laulukoori. Keegi ei tahtnud vedu võtta ja praegugi see tundub natukene jabur. Siis sealt arendasime idee teha Superstaari saadet. Lõpuk sellest sai siiski Arbuja-Staar! Mina olin beatboxer, mul oli esineja nimi ka, kuid praegu ma seda enam ei mäleta. Muidu meil oli päris naljakas, naljakam kui ma arvasin. Eleri ja Laura enda jou-jouga olid väga head. Tiina kiitis meid, et me olime teksti ilusti klappima pannud, tegelikult see tuli suht iseenesest meil. Mingit järjestamist ei toimunud.


*Teine etüüd oli siis hoopis vastupidine esimesele. Tekstid ei tohtinud kindlasti sinna konteksti sobida. Meil oli alguses tõeline ideede vaegus. Kuid siis tuli Laura välja super-ideega, et me oleme mehed ja ajame pissuaaride juures oma asju. Otsisime enda teksti jupikese juurest sobiva lause, repliigi ja siis läks lahti. Teiste omasid ma väga ei mäleta aga mina hüüdsin umbes midagi sellist, et "Pisike ja käbe. Siuhh sinna! Siuhh tänna!" Endal oli jube naljakas. Sellised vaimukad etüüdid siis seekord.


Täna, ehk kolmapäeval oli meil kaks kehalist. Esimeses tunnis me tantsisime. Tšatšat ja Makarenat(?) õppisime, väga väga naljakas oli. Meie Susannega olime paaris ja naersime iga apsu peale. Siis õpetaja näitas ülesandeid rühi vigadele. Siis läksime ujuma ja ülla-ülla poisid tulid ka ujuma. Maris tegi päeva nalja.
Rahel läks Triinu käest ujumisprille küsima. Maris küsis selle peale:" Mis sa tahad korallrahusid uurima minna või?" Mina oleksin ära uppunud, sest nii naljakas oli. Pärast pesemas läks vesi ka veel külmaks. Ma lõpetan nüüd enda päevaplaani jutu.

Söögivahetunnil käisin ma koolipsüholoogi juures. IQ-testi ja kutsesobivustesti tulemusi kuulamas/vaatamas. Ma päris põdesin, et mul on nagunii mingi hirmus madal IQ. Tegelikult nii hirmus madal ta ei olnudki. Triinu luges mulle selles osas pika monoloogi. Nüüd ma juba olen enda tulemusega suhteliselt rahul. Üle harju keskmise vist äkki. Eriti hämmastav oli, et mul on väga hea matemaatiline mõtlemine. Ruumiline kujutlusvõime oli ka kõrge. Psüholoog ütles veel minu üllatuseks, et keeled peaksid mul väga tugevad olema. Enda IQ tulemust ma teie kurvastuseks ei avalda. Ma arvan, et see ei ole asi millega uhkeldada.


On aeg vist lõpetada.

Koolis on vaja käia täpselt 12 päeva. Väga priima!!
Mina ei tea veel üldse, mis ma jõuluvanalt tahan. Ideid ei ole. Aga loodan, et neid tuleb. Vanaema tahtis mulle kulda kinkida aga mina ei taha enam põhimõtte pärast. Kaotan/Lõhun ära, siis on kurb meel jälle. Eks ma pean nüüd enda ajusid ragistama ja mõtlema, mida ma tahan.




Rahuliku jõuluaega!

Reet

(Mu isa järjekordselt tegi kunsti.)

Leidsin endale aja, et jälle midagi natukene kirjutada.
























Vot niimoodi algas minu selle veerandi esimene koolipäev. Nii tore nii tore nii tore. Ma ei hakka siin Rohtaasa nõiaks sõimama, aga ta tegi sellest tööst vist omad järeldused ja pärast seda kui me kõik uued sõnad klassis koos läbi arutasime läks kõigil Unit3 töö päris hästi. Neil, kes õppinud olid loomulikult. Eelmise tööga oli minul täpselt nii, et ma tahtsin õppida aga ma ei teadnud mida õppida. Aga noh praegune sõnade õppimise meetod meeldib mulle väga. Kõik selgemast selge ei ole mingit segadust nagu varem. Aga tõesti see hinne rikkus tuju ära, sest nüüd ei ole ju vähimatki võimalust inglise keelt 4 saada. Pool klassi vähemalt peaks siis ju tegelikult veerandi 3 saama. Aga eks aeg näitab, mis saama hakkab.


Pühapäeval e homme tuleb üks tegus päev. Hommikul kell11 laulma ja kell3 on näitekas. Neidudekoori proov on, õpime juba jõululaule. Olav Ehala "Jõuluingel", kus II-aldi partii on põhimõtteliselt selge. Mõnusalt madalaid noote on ka päris palju nii, et mulle meeldib. Ja teine on Piret Ripsi "Ilmapuu lävel", lihtne aga ilus laul. Meloodia jääb kõrvu kumisema ja ega seal midagi rasket ka ei ole.


Näitekas tegeleme luulekavale viimase lihvi andmisega. Kõik on valmis aga tuleb veel harjutada ja tehnilisi proove teha, et Maarja ja Diana enda tööga ilusti hakkama saaksid. Mulle meeldib meie selle aasta luulekava rohkem kui eelmise aasta oma."Q-st M-ini"(selle aasta luulekava) on minu arvates natukene selgem ja sisu on kergemini arusaadav kui "Tuulde räägitul" . Kui ma mõtlema hakkan siis meeldis mulle ka "Tuulde räägitud", just nende videoklippide poolest. Mõlemad etendused olid/on head, kui siiski arvan, et "Q-st M-ini" on parem. See on täiesti minu isiklik arvamus. Homme on proov Rakvere teatri suures saalis. Icccciccic.:D
Reedel, 23.novembril sõidame Jõgevale, Tähetunnile. Kooli ei jõua. Terve see nädal läheb raskeks, sest iga päev on proovid. Loodame, et Jõgeval on see aasta sama tore, kui eelmine aasta või veel toredam.

Seda luulekava tehes hakkas mulle meeldima Jaan Krossi luuletus "Hetk". Selles pole mitte midagi erilist, lihtsalt mulle meeldib.

HETK

Lihtsalt olla
Lihtsalt olla
lihtsalt seista
kinnisilmi kuulatades
teineteise südant

Paljad varbad kivil rahnul saarel
suure halli voolamise keskelpaljad varbad pilvel vikerkaarel
hiiglasuure voolamise kohal

Lihtsalt olla
kuulatades teineteise südant.

(J.Kross)


Äkki ma nüüd lõpetaksin, sest soovijad on enda uue sissekande kätte saanud ja mina enda lubaduse täitnud.

Tahaks veel öelda seda, et Neljapäeval, 22.novembril, kell 18.00, Rakvere Rahvamajas saab näha järgmisi luulekavasid:

“Q-st M-ini”
Rakvere Linnanoorte Näitetrupp
juhendaja Tiina Rumm

“Lihtsalt olla ... ”
Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel
juhendaja Aili Teedla

“Küpsemine”
Rakvere Reaalgümnaasium “Karla”
juhendaja Tiina Kippel

PS! Etenduste esitamise järjekord ei ole kindel.


lusaid teatri elamusi soovides,
teie Reet¤

Vaheajast on kulunud juba kaks päeva. Väga tore on olnud. Juba reede õhtul oli väga tore. Täna oli ka vahva. Paljud ootavad uut blogi ja siis ma võtan enda viimased jõu varud kokku ja kirjutan.


Ma alustaksin sellest, et reedel saime tunnistused. Mina ei ole endaga rahul. Keemia rikkus kõik ära. Aga noh järgmine veerand on siis vähemalt, kuhu poole püüelda. Aga enda biloogia 5e üle olen ma uhke, füüsika 5 on ka tore, aga sellega ma olen juba harjunud, et füüsika võib ilma raskusteta 5e saada. Ma koguaeg kardan ja pabistan sellepärast, et kas ma üldse saan keskkooli. Kõik proovivad selle väite ümber lükata aga ma täiesti ausalt kardan sellepärast. Hetkel on mu keskmine hinne natukene nigel küll aga natukene annab seda veel tõsta. Keemia 4 ja näiteks ajaloo ja geograafia 5tega. Isegi matemaatika 5 ei olnud mul väga kaugel. Aga lõpetame nüüd kooli jutu. Nagu Robi eile ütles, kas te muust kui koolist ka oskate rääkida.


Reede õhtul oli kõigil järjekordne paanika, et võiks midagi teha. Siis Sandra pakkuski välja, et me võime tema vanaema juurde teed jooma minna, kuigi tema kuuma ei tohi juua.( Sandra sai breketitest lahti!!)


Triinu liitus meiega hiljem. Siis keegi avastas, et meil on see bioloogia test tegemata ja hakkasime seda tegema. Enne suutis Birgit päeva nalja teha.


"Hakkame Tõde ja Õigust mängima!"ütles Birgit õhinal.


Naerda sai väga palju, kaua pole nii palju naernud. Koju jõudsime suht hilja. Mina vähemalt. Kuigi mul kõik magasid juba. Mina veel istusin päris pikalt arvuti taga. Hommikul ärkasin pool1. Viimati magasin laupäeval nii kaua kaks kuud tagasi. Magamine on tõesti mu suur passion. Seda ma olen viimase kahe päeva jooksul kõvasti harjutanud. Sõin parjasti ja Angela tuli mõttele minna Rakverre toidukraami ostma. Nagu jah, laupäeval kui Selver on rahvast pungil täis tahab tema minna toidukraami ostma. Aga ma leppisin sellega ja läksin kaasa. Lõpuks käisime veel Ehitus Services- sellel nädalavahetusel kõik asjad -20%. Mu isa arvates on see kõige mõttetum asi üldse, kuna Ehitus Service on kõige kallim ehituspood ja siis kui nad võtavad 20% alla teeb see lõppkokkuvõtes sama hinna välja, mis teistes poodides. Aga jah, mina sain enda tuppa ilusa potilille . Ja minu suureks üllatuseks olid juba jõulu kaubad ka välja pandud.


Laupäeva õhtul läksid minu ja Raheli vanemad Smilersi kontserdile. Siis tuli Rahel meile. Sanne ja Sandra ka. Sandral kammis ja siis me saatsime Sanne ja Raheli kümme mintutit enne Konsumi sulgemist lastshampust ostma.(Sandral on kargud ja meie jäime sellepärast koju tee vett keetma.) Ja siis nad kohtasid tee peal Hanno ja Robi, kes loomulikult tahtsid minu juurde tulla. Ma olin seekord helge ja lasin nad sisse. Väga tore õhtu oli. Vaatasime Shreki ja rääkisime koolist. Vaatasime minu raftingu videot. Jõime Türgi teed, mis Hannole maitses.


Kuigi Raheli ema keelas meil öösel kondama minna, otsustasime meie siiski teised pool12 ilusasti koju saata. Hanno võttis Sandra enda ratta pulgale ja mängis džentelmeni. Siis me veel jutustasime veel päris pikalt enne Sandra maja. Aga siis helistas Sandra ema ja ta jooksis enda karkudega kodu poole. Meie jalutasime Sanne ja Hannoga koju ja nad rääkisid, kuidas Hanno esimest korda vanematele joomisega vahele jäi. Emal lubas kõik peenrad ülesse kaevata ja isale lubas, et hakkab heaks suustajaks. Nad pidid enda emale veel seda nalja tegema, et Hanno mängib, et ta on jälle purjus aga nad hakkasid naerma. Meie jalutasime Raheliga koju ja jäime vanemaid ootama. Kell 2 helises mu telefon ja ema ütles, et olgu me hakkame tuleme, et ajage enda kutid minema. Ma oskasin selle peale öelda ainult Mida??. Magama sain ma päris hilja. Hommikul ärkasin 12, uue kella järgi. Mängisin üle pika aja Simsi. Ja nii see aeg lendas ja siis läksime ujuma, Triinu, Sanne ja Sandraga. Ma kahtlen sügavalt selles, kas meid pärast tänast lasteaiatsemist ujulasse enam üldse lastaksegi. Tegelikult oli ikkagi tore. Eriti naljakas oli see, kui Sandra hakkas mu juuksemaski endale näkku möksima. Tema arvas, et see on mask, mis käib näole aga kui ma pudelil oleva kirja ette lugesin hakkasid kõik naerma. Komberdasime Sandrale vahepeatusi tehes koju. Sõin ja hakkas maraton teleka ees. Nüüdseks on see lõppenud. Kahju, et Kristiina ja Aleksandr lahkuma pidid. Mina oleksin eelistanud Olga ja Pepu lahkumist. Pepu vastu pole mul mitte midagi aga Olga ei meeldi mulle. Ma ei oskagi tuua ühtegi põhjust miks, aga lihtsalt midagi häirib. Dag Hartelius võidab!!


Neljapäeval on meil näitekas, teeme enda luulekava. Mulle see juba täitsa meeldib. Lõpp resultaat tuleb hea, ma usun ja siiralt loodan. Kõik tulete kindlasti meie esikale, kuupäeva veel täpsustan. See toimub arvatavasti kas 20. või 21. novembril. Reede-pühapäev olen Hiiumaal. Ma ise ka ei tea mis seal toimuma hakkab aga noh kohale ma lähen.





Novembris hakkab mul ramadaan(!).


Ootan kõiki endaga ühinema!








Olgem mõnusad ja naudime seda tillukest vaheaega!

Leia pildilt Reelika.!

Armastusega,

teie Reet.

Edukas mees on see, kes suudab teenida rohkem kui naine kulutada.

Emotsioonid on laes hetkel. Mu väike armasnunnusunnumusikullakallis õde Marta on käinud minu toas ja siia tõelise kaose tekitanud. Mu voodi on täis nukke. Ja mingeid kaltse, tähendab nukutekke. Teeme lühidalt. Mu õde Marta on käinud minu toas mängimas ja enda nukud kõik minu voodisse magama pannud. Ta vist arvas, et ta suur õde ei tulegi täna ööseks koju ning tema nukud saavad lõpuks ometi voodis magada. Ja nüüd ma siis viskasin need nukud kõik tema nukunurka. Ta nagunii on homme mu peale pahane, kui tal see ikka meeles on. Hetkel ta ise magab. Ta ei maganud päeval ja siis ta oli terve õhtupooliku mõnus jonnipunn. Mina läksin küll õhtul Triinu juurde, aga ma kujutan ette mis trianglit ta siin korraldas.

Käisime siis Sannega täna Triinu juures. Lõpuks ometi on esimene kitarriõhtu peetud. Väga äge oli, isegi enda "bändi" esimese kontserdi saime antud. Karlile muideks ja tema arvates oleme me lausa imelised.

Ta kahjuks ei kuulnud laulu ja kitarrimängu aga meie ise oleme nii imelised. Sõime Domino küpsiseid, Triinu vastikuid küpsiseid(Triinu andis mulle kaks tükki kaasa, aga ma jätsin need meelega talle esikusse kapi peale) ja Sanne nämmasid rohelisi/siniseid komme. See üritus läheb kordamisele!

Täna on jube vihmane ilm. Ma oleksin täna hea meelega terve päeva voodis istunud ja mõnda head raamatut lugenud. Aga mina käisin koolis. Reedesed päevad lähevad alati nii kiiresti. Teisipäevased ka. Üldse läheb kool kiiresti. Ma lihtsalt pean mainima, et meie klass muudab koolipäevad nauditavateks.(Triinu arvab, et ma poen siin hetkel Rohtaasale, aga tegelikult pole ju nii) Kõik mu klassikaaslased teavad, kui hea klass meil on

-->

Täna ma käisin Rakveres, seda tegid paljud täna. Käisin emaga endale jalanõusid vaatamas. Ja leidsin. Lumivalged, ma pean ju kindlasti mainima seda, et firmaks on AND1. Issile ei meeldinud, ütles, et kes peale Reelika ostab endale sügisel lumivalged ketsid. Aga vanaemale väga meeldisid. Ta lausa tahaks endale samasuguseid, kuid valgeid vist siiski mitte. Need teevad mu hiiglaslikud jalad natukene väiksemaks minu arvates, Triinu arvates ka. Siis käisime veel Selveris. Seal nägin ma Triinut, Marist, Birgitit, Pernillat ja Piiariini ka. Ma lausa vihkan seda, mis toimub Selveris või üldse suuremates toidupoodides pärast kella 5. Hullumaja on see. Järjekorrad looklevad riiulite vahel. Inimesed on nii närvilised ja käruga ei ole võimalik kuskil liikuda. Minu õde ju nõuab seda "autokäru" aga kas te olete proovinud seda juhtida, kui ei ole siis proovige. Sellega on nii raske liigelda. Mina viimasel ajal lihtsal tõstan seda. Täna käru kaldus heast peast paremale ja siis ma ju rammin inimesi ja nemad vaatavad mulle imeliku näoga otsa ning mul ei jää üle teha muud kui vabandust paluda. Aga muretsemiseks pole põhjust, õigepea valmivad suured kaubanduskeskused- Vaala keskus ja mingi Põhja asi. Siis saab äkki Rakveres ka rahulikult poodelda.

Mina söön viimase Sanne sinise/rohelise kommi ja poen põhku. Homme on vaja ikkagi vaja vara ärgata, kuigi on laupäev. Laupäeviti kell10 on meil nüüd rütmitund Marko Odrasega. Minu meelest on ta päris mahe tüüp. Pärast seda lähme kõik näitekasse. Tegeleme luulekavaga, kondikava on koos. Betikaid ootan ma väga, väga. Eelmine aasta oli väga tore ja loodan, et see aasta on sama tore või veel toredam. Ootused ja lootused on toredad. Aga ma tõesti lõpetan. Kell on 23.19 aga minul on täielik uni.

Ja lõpetuseks küsiksin milline on edukas mees?

Vastuse saamiseks pöörduge minu poole või lugege järgmist blogi.:P