Ja rahvas on hullumas kuna Reelika kirjutab üle pika aja uue sissekande. Nad trambivad jalgu ja kisavad, kuni nende häälepaelad purunevad. Verd purskab nende suudest välja sest häälepaelte purunemine on niivõrd tõsine. Kõik inimesed on verised. Nad tahavad veel kisada, kuna valu on nii suur ,aga kõrist ei tule midagi sest neil lihtsalt enam pole häälepaelu. Sellest kõigest võib järeldada, et Reelika blogi lugemine on eluohtlik.!
Ma mainiksin kõige pealt ära, et laulupidu oli väga super. Minu elu parim, praegusel hetkel. Aga neid laulupidusid tuleb veel ja veel, selles ma olen täiesti kindel. Loomulikult olid tipphetked pühapäevane kontsert ja rongkäik aga minu jaoks oli neid ilusaid hetki veel. Eriti meeldis mulle laupäevane simman. Simman ise oli ka täitsa vahva aga Tauno ja Svjata Vatra muutsid selle veel paremaks. Laulupeol on kõigil alati suur väsimus kontides ,aga keegi ei näita seda välja, kõik naeratavad ja on rõõmsas tujus. Eriti tantsijad. Nad on lihtsalt nii nii tublid. Kiidan kõiki tantsijaid! Mina olin selle 3 päevaga juba päris väsinud aga mis nemad pärast 7 päeva tundma pidid. Ma tänaks kõiki selle ilusa aja eest. Eriti Arne Saluveeri ja kõiki teisi dirigente. Loomulikult koorikaaslasi ja Birgitit. 2009.aastal uuesti!
Praegu ma tulin Toilast, Termides käisime. Nii hea on olla. Minu uus armastus on soola saun. Ma ainult seal istusin. Ma nägin seal ühte vanemat meest kellel olid kõik hambad kullast. Ma vb jõllitasin teda, kuigi ma proovisin seda mitte teha. Toila on tegelikult ilus koht, kuigi seal on päris palju venelasi. Käisime pärast söömas ja teenindaja rääkis vene keeles. Mis mina üksi seal teinud oleksin, kui mul vanemaid kaasas poleks olnud. Ma tean, ma oleksin nälga surnud. Ma katsusin isegi varvastega mere vett aga ma ei tea kas minus on viga või mis aga kui ma Toilas ujuma tahan minna on seal alati vesi alla 10-ne kraadi.
Homme ma lähen Pärnusse. Kuigi sajab vihma loodan ma ujuma minna. Teisipäeval kindlasti veekeskusesse. Noh ja promenaadile tahaks öösel jalutama minna nagu eelmine aasta. Super.!
Ja kolme päeva pärast on Ranna Laager!!!! Ma ootan seda juba kuu aega vist ja lõpuks ometi on see nii lähedal. Triinu ja Lauraga oleme ühes telgis. Ma tean, et seal saab lahe olema, kuigi me oleme vanemas grupis ehk 9-12 klass aga ma loodan, et me Lauraga ei ole ainukesed, kes näitlemisega aastakese tegelenud on. MA olen kindel, et saab ka uusi tutvusi. Kui näiteka inimesed on koos saab alati nalja ja tutvusi. Õhtuti on diskensid nagu Tiina ütles. Jääme ootama!.
Aga nüüd ma lähen lugema. Hetkel on mul käsil minu lemmiku Sass Henno "Mina olin siin". Raamat on ropp aga siiski võitis 2004.aasta romaanivõistluse. Mulle esiteks meeldivad raamatu kaaned, nii vägevad. Raamat ise on ka vägev, kuigi ma olen päris alguses. Veel üks huvitav asi on see, et raamatul pole lehekülje numbreid ja nii ongi parem.

Päikest teile!¤