Õhtust!

Ma olen väsinud. Väga väsinud. Aga ikka tõmbab siia blogimaailma. Olen tänaste kohustustega täpselt poole peal. "Isa Goriot" on läbi aga bioloogia vajab veel õppimist. Ma olen väsinud nii vaimselt kui füüsiliselt. Vaimselt isegi rohkem. Koguaeg on mingid kohustused, mida tuleb täita, kuid tegelikult on mõtetega juba jõulude ja nädalavahetuse juures. Täna hommikul veel eriti. Magasin. Kell helises. Pani kinni ja teleka tööle. Vaatasin ringi natuke ja jäin magama. Siis nägin unes, et ma ei lähe kooli ja magasin edasi... Ja oioioi seda kiirust kui ma avastasin, et kell on 7.44. Jooksuga vannituppa. Ja riidesse ja 7.52 olingi juba minekul. Võtsin hommikusöögiks ühe banaani ja õuna ja matemaatikasse jõudsin varem kui tavaliselt.:) Nii, et siit moraal- kell tuleb panna viimase minuti peale, et uimerdama ei hakkaks.

Teate, nii armas on vaadata, et kooli peal on tekkinud nunnud paarikesed, kes arglikult üksteisele kätt ümber panevad ja miilustavad. Ülinunnu:) Eks ta teeb mõnes mõttes kadedaks aga siiski teiste üle tuleb ka rõõmu tunda. Nad saavad iga päev koos olla, mis mõndadel kahjuks ei õnnestu. Aga jah, meie klass on esirinnas, vähemalt selles. Ma tean, et ma teen siin jälle paljudele liiga ja ma juba kujutan ette jutte, ära topi oma nina teiste asjadesse. Kuid siiski armastust ei maksa häbeneda.. Laske aga käia!


Mis siis veel? Ega väga midagi. Viimased 4 koolipäeva veel..
Olgu fotosüntees kutsub!



Armastusega,
Teie Reet Mägi