Kuulan hetkel Inest, laulu pealkiri on "Tule kui saad". Väga väga irooniline. Et sa teaks, sind ootama ma jään- pole tähtsust mis kell, mis kuus on see päev... aga eieieieiei. Mina ei kavatse kedagi ootama hakata. Lihtsalt vot. Kavatsen oma iseloomu näidata.. Mul mingil määral ikka on seda kangust, isegi üks sõber ütles, et ta poleks uskunud, et ma nii kangekaelne võin olla.
Eile oli väga ilus õhtu. Tõesti ILUS. Kordan Marist aga siiski, mul on NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII head sõbrannad. Ma ei oska enam nendeta ollagi. Ja siis ma hakkan mõtlema sellele, mis pärast järgmise aasta suve juhtub ja siis on kurbkurbkurb...Aga vot ei tohi nii mõelda. Jälle toimib minu põhimõte, peab oskama hetke nautida. Telefoni oleks pidanud tõesti koju jätma. Need hommikused vabandused on minu puhul juba nagu mingi traditsioon. Aga no tema ainult naerab.
kahe päeva pärast olen juba Tallinnas ja check-in ja INGLISMAA!!! Ma loodan tõesti, et rohkem ei ole mingeid ootamatusi. Ma üritan ära unustada selle, et mul on juba praegu teada, et tuleb vastata bioloogia ja ajaloo ja matemaatika KT. See kõik tundub natukene hirmutav, et me peame nii iseseisvad olema ja kõigega ise hakkama saama. Aga seda me, noored, ju tahamegi- Olla iseseisvad ja ise otsuseid teha. Siit peaks nüüd tulema mu traditsiooniline jutt, et bläblä olge õnnelikud kui me elusatena tagasi tuleme. Küll me tuleme, no problemo!!
Nii kergesti te meist lahti ei saa:)
Tahaks pajukiisusid enne minekut ka korjama minna. Ma kavatsen seda teha ka, kas üksi või kaksi-vahet pole. Sest ma arvan, et kui ma tagasi tulen, on siin juba ilus kevad ja lund pole ollagi. On ainult pori ja vesi. Pungad võiks puhkema hakata ja pesu võiks õue kuivama viia ja siis pärast on nii hea lõhn.. oijah.. ma olen tõeline lõhnagurmaan. Kõnnin kuskil poes ja mõni mees läheb mööda ja siis ta lõhnab hästi..õõh. haiglane ma tean:S Või näiteks eile, Kusta istus mu kõrval ja ma olen üpris kindel, et ma tean mis lõhn tal oli. Aga jah, Kusta on äge, täiesti lambist õe sõbrannadega Ürgmeest vaadata:) Aga jah, Ürgmees. Mulle meeldis. Palju äratundmisrõõmu. Ennekõike oma vanemad aga no ma ise olin ka päris mitmel korral äratuntav.
Vaatasin täna Up in the air'i. See oli mul juba pikalt Must be seen-listis. Nüüd on nähtud ja mõned asjad sobisid mulle kui rusikas silmaauku. Ei olnud tüüpiline armastusfilm ja see selle heakas muutiski. Kuigi noo GEORGE CLOONEY. MMMmmmmmilline mees. Ta on jaa, vana mees juba. Saab järgmine aasta juba 50 aga tal on mingi aura või selline uuhuuh-efekt, mis ta nii lummavaks muudab. Kuumkuumkuum.
Ma nüüd vaatan Eesti teatri laule edasi. Mõnus:)
Olgu musid, võib-olla teen Londonist, täpsemalt Catford'ist, ka mõned lülitused.
See you later alligator.!!;)
Ei tea paremat muud, kui mu põsel su suu.
(Andekas sõbranna mul)
3 kommentaari:
"Kõnnin kuskil poes ja mõni mees läheb mööda ja siis ta lõhnab hästi..õõh. haiglane ma tean:S "
Mul sama lugu. Lihtsalt, võtab jalust nõrgaks. Armastus esimesest lõhnasõõmust ;).
Ning teiseks, "Ürgmees" on ikka päris popp. Vaatasime Pilluga seda kruiisil, Rootsis sadamas. Oh, ma saan nüüd ju öelda, et ma olen Rootsi sadamas lösutades filmi vaadanud:D.
Ja kolmandaks, see viimane tsitaat ehmatas mu ära.
Neljandaks see ka, et Kusta vist on ka lõhnagurmaan, nagu ma Marise jutust aru sain.
5. Hetked tuleb tõesti nautimisväärseks teha.!
See oli nüüd küll kõige pikem blogikommentaar, mis mul kunagi üldse olnud on.
Aitäh igatahes:)
Postita kommentaar