Lebotan Tartus hetkel. Hotellis. Tulin Tartusse seiklema. Käisin jalutamas ja korjasin lehti ja lugesin raamatut.. Ühesõnaga viibin selles Tartu udus, kus on võimatu negatiivselt mõelda. Kõndisin mööda Vanemuise tänavat ja siis ma nägin ühte neiut, kes tuli mulle vastu ja ta naeratas. Täiesti üksi kõndis mööda tänavat ja ta naeratas nii, et hambad paistsid. Noh, mõtlesin, et äkki ta meenutas midagi ilusat, mis naeratuse näole tõi, aga ei. Siis tuli vastu üks noormees ja ta jälle naeratas. Siis ma olin küll täiesti hämmingus ja mõtlesin, et mis ma siis ootan. Tõstsin enda suu nurgad üles ja kõndisin edasi. Väga mõnus oli. Leidsin ühe pargi sarnase kohakese. Seal oli mälestustmärk eestlastele, kes hukkusid vene või saksa okupatsiooni ajal, täpselt ei mäleta. Mälestusmärk oli ise rukilille moodi ja nimi oli ka midagi sellist. Tartu on ilus..

No ja siis läksime kinno. Natuke jalutamist Riia mäest üles ja jõudsingi Ekraani ette. Ostsin pileti ja läksin välja tagasi sest alguseni oli rohkem kui kolmveerandtundi. Hulkusime jälle ringi. See 45minutit läks kui lennates. Igatahes vaatasime Eesti filmitööstuse noorimat lapsukest. Rene Vilbre filmi Mina olin siin. Olin raamatut lugenud umbes 2-3 aastat tagasi aga ma istusin päris pikalt. Täiesti šhokeeritud olin. Hoopis teistsugune kui Ilmar Raagi Klass aga meeldis sama palju.
Siis sööma ja nüüd ma siis lebotan siin. Vaatan telekat. Homme mõtlesin Aurasse minna. Ma pole seal vist rohkem kui 5aastat käinud. Ootan põnevusega.

UUMOR...Uumor.?







Häid mõtteid!!


Reedalt, Tartust.

Koolis on käidud kolm nädalat, varsti juba neli. Aeg lendab. Mul on küll natukene teine tunne võrreldes põhikooliga. Esimeses klassijuhtajatunnis, kui õpetaja seda küsis ei tundnud ma veel mitte midagi. Aga nüüd on rebaste ristimine( noorte keeles rets) läbi ja võin ennast õigeks gümnasistiks pidada. Väga väga tore üritus, kiidan üheteistkümnendaid!! Väga hästi korraldatud ja ideed olid väga head ja ma arvan, et meil kõigil oli väga tore päev. Ei pidanud mingid silgu vett jooma ja muid rõvedusi aga no mina sain adrenaliinisüsti juba täringu veeretamisest, mille põhjal pidi ära sööma: 1)tume šokolaad 2) sepik taignaga 3)külm kohv 4) sibul 5) küüslauk meega 6) Kõik eelpool mainitud. Mina sain läbi õnne esimene variandi. Ma ikka kohutvalt kartsin, et ma saan sibula või küüslaugu. Ma ju ei söö selliseid asju. Ja kui Elin sai 6variandi ehk peab kõiki sööma hakkas süda nii kõvasti puperdama. Saime hästi vahvad passid ka. Pidu oli ka väga tore, terve aja tantsisin. Muusika oli ka hea. Igatahes meil on, mida järgmine aasta üle lüüa...

No ja tänane pommuudis on see, et....tatataattatrraaa Reelika on KOLEERIK!!! Uskumatu või mis. Mina olin nii kindel, et ma olen midagi sinna flegmaatiku-melanhooliku vahele. Aga jah pigem koleerik-sangviinik. Poolele klassile pandi diagnoosiks koleerik-sangviinik või sangviinik-koleerik. Aga jah tänased kaks psühholoogiat olid toredad. Emmele rääkisin, et ma olen koleerik siis ta ütles, et tema on ka. Emme on küll ehtne koleerik aga no mina olen vana rahu ise ju. Ainult vaidleks ja koguaeg poes otsib oma õigust taga ja.. Triinuga me oleme seda arutanud ka, et meie vanemad on sellised, kes koguaeg kätsima lähevad..

Vot nii ja TERVITAN SAARAT!!!! Tahame sulle kõik hirmsasti külla tulla. Arutasime ja tundus, et 3, 4, 5 oktoober. Midagi sealt..Isegi Sandra lubas kiiresti sissekande teha:D







MUsi,
Reet..

Ohjah, juhe on täiesti koos. Mõni naine oleks minu asemel üliõnnelik, aga no mina.. Vahin lakke ja kirun ennast. Ja ma mainiks kohe ära, et ma ei ole rase. Lihtsalt mul on tunne, et ma olen mingis seebikas ja siis ma olen mingi loll Lolita, kes laseb ennast teistel mõnuga seebitada. Nõme. Ma olen üldse nii nõme praegu tegelikult. Ajan mingit soga, millest keegi aru ei saa. Või noh tegelikult te ju ei tohigi aru saada.



Mainiks veel seda, et Õnne Tulitsal on nüüd ka õde Vilja Tulits.
(Onu Andre tarkuseterad.)

Tsau-plau!

"Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik."

Ma võin ennast vist kiita. Juba kolm päeva järjest on lugejaid rõõmustanud uued postitused. Telekast tuleb jalgpall ja issi seletab mulle mingit järjekordset teooriat, mis suudaks Eesti jalgpalli 5:0 kaotusseisust välja tuua.

Täna oli meil esimene soome keele tund, pärast väikest kompamist võib öelda, et soome keel on vahva. Need hääldused ja see meeletu sõnade mäng. No tõesti, nüüd ma siis tean, et mina oma lapsele Liivi nimeks ei pane. Põhjus on lihtne- soome keeles tähendab Liivi nimelt rinnahoidjat. Ja no Kalju(mis on muideks Heinla isa nimi) oleks ka täiesti küsitav, sest soomlased hakkaksid enne tema pead uurima sest kalju tähendab soome keeles kiilaspead. Saite ka väikesed näpunäited tulevikuks. Minu blogist on isegi kasu.

Ps! Mu blogi kirjutamise ajal on Eesti jäänud 6:0 kaotusseisu

Ärge muretsege, üksindus ei vaeva.

Nägemiin!

Vihm, rõõmsa kulinaga täitis taevast septembri vihm.
Kõu, kärgatus ehmatav ja hea muutis kõik,
akna avasin, lõbus tuul pühkis laiali kõik koltund laua pealt,
luuletused rumalad, mis kirjutanud hinge üksinduse öös..

Selline viisjupp tuli täna õhtul kodu poole tatsudes meelde. Täna on terve päeva sadanud ja ma arvan, et see on palju etem sellest kui päike lõõskaks ja higi tilguks. Sügis peabki ju sügise nägu olema. Saab kummikutega poriloigus sulistada ja vihmavarju õla peal keerutada. No ja siis tulevad igasugused luuletused ja ilusad asjad mõtetesse..

Haige olen ka nagu sügisele kohane. Õeke vist nakatas, või tuli see sellest märja nahaga õues olemisest. Mugin rohtu ja joon lemmikuks muutunud sidruniteed.

Tervitaks terveid(Janne juba haigeid tervitas)!

Õnne ja armastust!

Nonii täna siis tegin silmad lahti 8.16, siis tänasin jumalat, et ma olin koti eile õhtul juba varakult ära pakkinud. Pesin, panin riidesse, sõin ja siis vaatasin, et oh ma saan emmega koolimajani. Panin riidesse ja ootasin esikus kui emme ütles, et mina ise, et Martale on vaja veel rohtu anda(Õeke on haige). Kell oli juba 8.34. Kujutasin juba vaimusilmas ette kuidas ma 5minutise hilinemisega mata klassi jõuan. Aga vot 8. 42 olin koolis, paar kiiremat sammu ja jõudsin enne mata õpetajat. Matas on enam-vähem, saame hakkama. See on super, et Maris ka nüüd reaalrühma tuli, sest ma ei kujuta matat ilma temata ettegi. Minu arvutuste kohaselt 5aasta vist hakkas nüüd jooksma. Vene keel oli tavaline. Hanno jälle hiilgas seal sellega, et luges inglise keele kodulugemist ja Saaren võttis ta vahele. Inglise keeles sain vist elu esimese 5kodulugemises. Ma tunnen ennast nüüd inglise keeles palju kindlamalt ja tugevamalt. Ja mulle meeldivad inglise keele tunnid,ptui ptui ptui. Keemias oli jälle sõbralik mõnitamine ja tulemuseks ülistiilne plakat. Siis oli tunniplaani järgi 4(!) Heinla tundi. Aga aeg möödus lennates. No ja muud polegi täna teinud, asjad on ilusti õpitud, mata küll poolikult.
Vot nii.
Andrele ütleks ka aitäh, et ta mind Kadrina esipervertide ja üldse pervertide eest hoiatab:D

Tsaoo!:P

Kool on nüüd täie hooga alanud - lausa 2päeva on koolipäevi nauditud. Nädala tundide arv on siis minul isiklikult 37tundi, koos valikainega. Minu eest on juba valitud 2matemaatikat ja 1inglise keel ning nüüd siis valisin ise 2tundi soome keelt. See, et ma matemaatikas sinna reaalrühma sain oli küll üllatus. Loomulikult ma tahtsin sinna aga selle testi põhjal, mis meile teisipäeval tehti, ei oleks seda oodanud. Nagu täna selgus vaadati sellest testist kas õpilasel on matemaatilist mõtlemist ja nende arvates on minul see vist olemas. Matemaatika on mulle täiesti meeldima hakanud. Ei taha midagi ära sõnuda, sest nüüd on siiski 6tundi nädalas matat ja arvamus võib selle 3aastaga hoopis vastupidiseks muutuda. Muidu on täiesti vahva see gümnasisti elu. Kuigi need kursused on praegu segased aga eks jõuab harjuda. Tuleb välja, et tunde ei olegi palju rohkem kui eelmine aasta. Inglise keeles jätkan Rohtaasaga. Alguses oli väike pettumus sest kõigil on ju uued õpetajad aga järelikult on minu õige koht seal. Ja teisipäeval oli täitsa hea tunne, kuulda seda kiiret Rohtaasa inglise keelt, mis uued segadusse ajas. Nad ei suutnud jälgida ja aru saada. Meie Sannega tundsime ennast väga koduselt. Vene keeles oli meil 5uut nägu, meie sannega jõudsime esimesel tunnil juba puterdada isvinite što ja pastala na urok. Vene keel täiesti meeldib mulle, no mitte keel ise aga see kuidas Saaren meile vene keelt õpetab. Ei ole mingit pidevat sõnade tuupimist. Teeme jutte ja jutustame neid ja mõnus. Uus geograafia õpetaja on ka esmamuljel täiesti sümpaatne. Noor mees, 30-aastane ja huvitub kalandusest ja kirjandusest.
Olgu, ma nüüd lõpetan. Lähen poodi, vihikuid on juurde vaja, varud on otsakorral.

Armastusega,
teie gümnasist Reelika.