Maris. ütleb:
kuidas sa ei tra


Ma tahaks öelda, et esmamulje on petlik. Ma olen seda mitmeid kordi avastanud ja avastan kindlasti ka tulevikus. Kuigi ma ise olen ka kohati selline, kes fantaseerib enda mõtetes mingid täiesti kohutavad isiksused välja. Ma tean, et eelmisel sügisel oli mul selline utoopiline fantaasialend. Arvasin inimesest ikka halvasti. Tähendab ma arvasin, et ta istub oma miljonise lexuse otsas ja järelikult on ta ennast täis ja ülbe. AGa siis saime me kokku ühel üritusel ja täiesti ootamatult leidsin ma ennast temaga poodi minemas. No ja nüüd on ta üks hea sõber, kellele saab alati loota. Ma olen enda sõpraede seas ka seda üpris tihti märganud, et vaadatakse, et iuiuiu, vaata ta juukseid vms. Ma ei üritagi teile mingit moraali lugeda, sest ma tean ise ka, et sellest on raske lahti saada. Aga mõelge vahest natukene vähem:D


EIle käisin empsiga ostuööl. Ma pole kunagi Põhjakas nii palju inimesi näinud. Ivo Linna ja Supernova esinesid. Sain igasuguseid asju ka, Triumphis käis selline proovimine, et hoia ja keela. H&A's oli -50% ka. Lõpuks avastasin, et ma olin endale nii palju kõrvarõngaid rabanud, et tuli hakata valima. Jääme järgmist ootama!

Õel oli eile sünnipäev, täna on külalised. Meil oli kõva pidu planeeritud aga no ilm rikkus kõik ära. Lapsed juba üritavad mind endaga mängima kutsuda aga ma olen ausalt nii välinud. Väsimus on tingitud täna hommikusest autokoolist. Sügisel annan otsad vist, sest laupäeva hommikul kell8 ärgata on ikka väga kohutav. Koolipäeva hommikutel saan ennast vaevaliselt 8.20 voodist välja. Hommikul ma kartsin küll, et ma ei leia seda klassi üles aga staadioni juures sain
Kaupoga kokku ja siis saime koos tatsuda. Iga 30m tagant läks inimene/rühmitus sinna autokooli poole. Põnev. Einpalu tegi ikka nalja ja no ma loodan, et saame hakkama.


Olgu.
Ma nüüd jätkan lastega vestlust. Ma pean siiski mainima, et lapsed on mu lemmikud, kuigi vahest on nad väga tüütud. Tegelikult ma ainult nunnutaks neid:)

Armastusega,
REEt

See kauaoodatud 1.mai ongi läbi. Ma ei tea kuidas teil aga minul oli see küll täielik laisklemise päev. Ainult ajaloo teooria tegin nüüd vist täielikult valmis. Nüüd veel vaja teisipäevase intervjuu kokkuvõte ja kahe intervjuu analüüs ja siis jääbki veel see vormistamine ja muu asi. Praeguse plaani järgi läheb töö retsensendi kätte esmaspäeval, 11.mail. Siis jääb veel kaitsmiseks ettevalmistumine ja mingi powerpoint tuleks ka teha. Loodan, et saab hakkama..


Eile siis istusime minu maja juures. Alguses oli planeeritud grillimine naistega aga siis täiesti ootamatult (kui naised veel poes seiklesid) tuli mulle kõne ühelt sõpsukalt, Andrelt siis täpsemalt. Küsis, et kas ma annan talle kannaga näkku kui ta kellegagi tuleb, Hannot ja Maarekut ta vist mainis. No siis ma lubasin tal lahkelt tulla. Tegin juba väikse tule ka üles. Siis otsisin mingi raadio moodi asja välja ja pesin nõusid ja no ootasin enda külalisi. AHjaa. Hanno ka helistas vahepeal. Küsis, et kas ta võib ka ikka tulla. Lubasin jälle. Mingi pool10 olid siis vist naised kohal, varsti tulid poikad ka. Maarekut polnudki, hoopis Jaak ja Gert. Läkski lahti. Andrel oli liha kaasas, ta ju kasvatab neid rõdul või kuskil. Andre maistestas seal sinepiga liha ja Jaak siis oli see grillmeister. Siis oli selline rahulik istumine nagu ikka kombeks. Lõpuks kolisime tuppa. Külm hakkas. Mõned noorhärrad olid juba konditsioonis. Siis oli väike lauluringike ka. Varsti lõpetasimegi ära. Läksime koju. Maris, Triinu ja Hanno panid ees hullu tempoga minema. Sanne läks Geethe juurde edasi. Alguses tahtis mehi kaasa rebida aga siis seal tekkisid mingid ebakõlad. Me tegime rongijaamas Burxiga selliseid avastusi.. Ise ka ei usu. Olimegi neljakesi jäänud ja siis kõndisime tuletõrjemäest üles ja äkki hüppas Hanno põõsast välja. Ma pidin otsad andma, täiesti lõpp lihtsalt. Kodus oldi veel üleval..




Homme tuleb ennast jälle käsile võtta, alguseks Gulliver läbi lugeda ja muud õppimised ka korda seada, sest pühapäeval ju Virumaa tantsupidu. Sanne-Triinuga peab sakslaste preseka ka valmis tegema. Teemaks on Eesti kuulsused.


Mul on tunne, et mu elu keerlebki hetkel ainult mingite kohustuste ja lubaduste ümber. Hullumeelne. Mõnikord ma olen liialt kohusetundlik ja hooliv, teinekord jälle liiga ükskõikne. Nii inimeste kui ka kooliasjade suhtes. Ei teagi, kuidas õige oleks.


"Ma tahaksin osata oma pisaraid nähtamatuks muuta."


Armastades...

heihoo!

TÄna käisin Huljal. Jala läksime. Pillu, Marise ja Rasmuse prutsi Kertuga siis trippisime vaikselt. Kertu läks küll Lantel bussi peale, sest tal hakkas nagunii igav, või vaatas, et mingid imelikud, st. mina. Terve tee oli teemas Pariisi pidu. Mul juba hakkab vaikselt üleviskama..

Käisin siis ajaloo uurimuse jaoks intervjuud tegemas Marise naabrimehega. Hullult tore vana oli. Alguses olid kohe mingid viina-naljad. Andsin šokolaadi, siis oli kohe, et mis see šokolaad ja no selline torin, siis oli selline krutskit täis:" Oleks siis pudel viina, oleks kohe teine jutt." Ja no kulminatsioon oli ka sellel külaskäigul. Hakkasin ära tulema, siis ta uuris mu pere kohta. SIis ütlesin, enda vanaisa nime. Siis ta jäi mõttesse, läks küsis enda köögis istuvalt vennapojalt. See hakkas kohe seletama, et ta on minu vanaisaga seal samas hoovis viina võtnud:D Teadis mu vanaemat ja vanaonu ja vanatädi.. Maailm on ikka väga väike.

Homme siis kooli ei lähe. Laulame, II ülevaatus. Ebakindel. Tuleks ometi reede ja nädalavahetus. Ei tea, kas lähen Tallinna rallile või ei. Ei oska öelda. 3.mail on igatahes Virumaa tantsupidu.

Olgu. Varsti hakkab lemmiksari. Ühe miili klubi.

Tervitades,

Reet

Ma olen juba neljandat nädalat haige. Selliste lainetena-vahepeal on rahulik ja siis jälle mugin rohtusid. Tegelikult ma ei taha enda mittepositamist selle taha peita. Andre juba ka süüdistab mind tema nakatamises. Unistagu edasi, et mina süüdi olen.


Reedel oli siis kauaoodatud Pariisi pidu. Ütleme nii, et alguses ei saanud vedama aga kokkuvõttes oli väga mahe. Või noh mina üllatasin ennast ja no olgem ausad, teisi ka. Justkui ilus unenägu... Selle peale tuli mulle meelde Hanno räägitud jutt kolmapäeva hommikul.. Lõpetame nüüd selle teema. Tsiteerides Jaaku:" See mis Pariisis oli, see Pariisi jääb!"


Issi tahab mind praegu karantiini panna minu tuppa, et ma teisi ei nakataks. Armas, või mis:)

Homme siis Marise naabirmehe Eeriga juttu puhuma. Tõotab tore tulla.
Ma pean nüüd ajaloolainele pöörduma.

MUsss(K)

TERVITUSED SAKSAMAALT:
KELL ON SIIS MEIE AJA JÄRGI 21:53 JA MUL ON KOHVRID PAKITUD: ASUN LABOES: VÄIKE LINN SAKSA P&HJA RANNIKUL: MERENI 200M: VEIDIKE T&BINE OLEN, TEGELIKULT ROHKEM KUI POOLED EESTLASED ON T6BISED. TÄNANE ÖÖ BUSSIS TULEB RASKE MA ARVAN, AGA SAKSA-EMA PAKKIS MULLE SUURE KOTI TÄIE TOITU KAASA. MA EI OSKAGI VÄGA MIDAGI RÄÄKIDA, SEE POSTITUS ON ROHKEM MIDAGI SELLIST "Kallid s6brad, ma olen siiski elus.:D" TORE REIS ON OLNUD SIIAMAANI, LOODAN; ET L6PETAME 6NNELIKULT KADRINAS. AGA JAH VIIMASED SÄTTIMISED JA SIIS TULEB KELLA11-ks HEIKENDORFI BUSSI PEALE J6UDA:

SUURED KALLID JA MUSID TEILE!!!!

Ich liebe dich!
(L)

Tschüss!!


Reelika.

Armastan kuidas sa mind vaatad, armastan kuidas sa minuga räägid, armastan kui ma ärgates leian su enda kõrvalt, armastan kui sa tood mulle kohvi voodisse täpselt nii nagu mina seda tahan, armastan kui sa minust räägid, armastan kuidas sa minu kõrval istud, armastan sinu unistusi tulevikust, meie tulevikust. Armastan seda kui sa mulle hommikul helistad ja ütled: " Päiksekiirel on aeg ärgata." Armastan kui sa minuga laulad kuigi laulmine sulle ei meeldi. Armastan kui sa täiesti suvalisel hetkel tuled ja kallistad mind ja sosistad neid ilusaid sõnu. Armastan kui sa vihaseks saad, armastan kui sa mulle kell 3 öösel helistad ja ütled, et sa ei joo enam kunagi, armastan kuidas sa poes ostukäru lükkad, armastan su häält, armastan kui sa riideid ostes minu arvamust küsid, armastan kui me saame koos laiselda, armastan kui sa mulle seeneomletti teed, armastan sinu tobedaid nalju. Lihtsalt armastan.


Vabandust, siiski armastasin..


Ammune asi..

71.

Lugedes Triinu postitust siis mina isiklikult mõtlen blogitamisele peaaegu iga päev. Aga noh nagu te kõik arugi olete saanud olen ma täiesti tahtejõuetu inimene. Aga no ma loodan, et te annate kõik selle mulle andeks, sest mul on siiski nii palju teisi häid omadusi. Just sain kiita, et ma olen üks väga kohusetundlik inimene. Jardoga ka rääkisime sellest ühel hommikul. Jardo ütles, et mulle peale vaadates ja mind tundes arvaks ta, et ma olen üks täielik tuulepea, kes ainult sahmerdaks ringi. Tegelikult jah ma ikka mõtlen väga palju ja mul alati põleb peas mingi väike tuluke, mis ütleb, et Reelika, uurimustöö või inglise keele powerpoint. Ma olen õnnelik, et mul on see tuluke, sest ma ei salli üldse seda kui inimesed unustavad. Näiteks praegusel ajahetkel läheb seda tulukest väga vaja. See ütleb mulle, millal on õige aeg rohtu võtta. Kuigi rohtude koha pealt olen ma tihti üsnagi uimane. Nimelt jah, nagu nutikamad aru said olen ma haige. Ma ei teagi kas tegemist on külmetuse või gripiga. Ma ise pigem loodan, et tegemist on külmetusega. Sest nagu meie kallis psühholoogiaõpetaja ütles, et inimesed jäävad kergemini haigeks siis kui nad on stressis. Ma ei taha stressis olla. Ma arvan, et ma külmetasin teisipäeval, Ebaveres. Suusavõistlustel. Kuigi juba esmaspäeval olin tõbine. Emme luges sõnu peale, et kas mul on ikka mõtet sinna kangelast mängima minna aga no tuluke jälle vasardas peas, et ma ju olin lubanud ja minuga arvestatakse. Alguses ei olnudki kõige hullem aga kui ise seal mägede vahel rassima pidin oli küll ikka väga sant olla. (Ärge arvake, et ma halba kohta ja aega siin haiguse kaela tahan ajada)Pärast bussis ma lihtsalt istusin paar minutit tuimalt, Sandra veel küsis muretsevalt, et kas on ikka kõik okei. Panin kuivad riided ja läksime poisse ergutama. No ja kui lõpuks koju jõudsin. Siis läksin padavai voodisse, magasin ja voilaa ärgates olingi haige valmis. Köhisin nagu hobune,(Emps pani diagnoosiks hingetoru ärrituse), tatistasin, enesetunne oli ikka väga sant. Aga siis tulin arvutisse ja Maris ütles, et matas on uus teema ja töö ja füüsikas ka KT. Mis mul muud üle jäi kui kooli minna. Näete, milleni see haridussüsteem jõudnud on. Õpilased rikuvad oma tervist, et nõudmiseid täita. Mõtlesin tegelikult kohe välja, et pärast füüsikat tulen koju. Tulingi. Jälle magasin ja sõin rohtusid ja jõin teed. Koolis sain veel teada, et reedel on vaja tantsuga esineda. Rakveres pidi suur kooriproov ka olema, aga sellest ma suutsin ennast ära rääkida, sest ma tõesti oleksin seal otsad andnud. Täna ehk siis neljapäeval olin kodus. Üritasin kaua magada aga see ei õnnestu kui tatt otsaees kõmiseb..Tänane päev oligi selline rahulik. Vaatasin telekat ja siis puhkasin silmi ja siis olin arvutis ja jälle puhkasin silmi. Mul on see häda, et kui mul nohu on siis hakkavad silmad vett jooksma. Ilma allergiarohuta on elu raske. Ei tea kuidas homme tantsulkatki teha saab. Taskurätik lava taha kaasa..
Aga peab nentima, et sõpru mul on. Täna üllatavalt palju rahvast tundis mu tervise vastu huvi. Eks tantsu tõttu suurem osa aga hea tunne oli siiski. Ja nad arvavad, et ma jätaksin enda Joosu niimoodi üksi. Homme olen igatahes kohal ja eks vaatame mis saama hakkab. 3korda Tantsupeole ja Rannavalssi. Terve kool saab siis meie kunsti näha. Loodame, et meeldib ja sassi ei lähe.
Olgu, mulle tundub, et selleks korraks on aeg lõpetada. Eks siis nii kahe kuu pärast kohtume uuesti. Mis ma ikka seda mulli ajan.

Teate, mis laulu ma praegu kuulan.? Meie 4klassi klassiõhtute hittlaulu Dilemmat. Ülihea laul ikka. Ma nii mäletan kuidas Taavil oli makk ja siis see oli vist Andre või Maareku plaat, kus see laul peal oli. Klassiõhtud läksid meil lõpuks ikka väga moodi. Õpetaja ütles, et võime kasvõi iga neljapäev neid pidada. Vahepeal oligi vist kuus 3klassiõhtut. Selline peotajad olime, või noh mis me valetame oleme ka praegugi.

Pühapäevaks üritan siis ennast vormi saada ja kohal olla. Tõotab ju tore üritus tulla.


Olgu.
Kõike ilusat!