71.

Lugedes Triinu postitust siis mina isiklikult mõtlen blogitamisele peaaegu iga päev. Aga noh nagu te kõik arugi olete saanud olen ma täiesti tahtejõuetu inimene. Aga no ma loodan, et te annate kõik selle mulle andeks, sest mul on siiski nii palju teisi häid omadusi. Just sain kiita, et ma olen üks väga kohusetundlik inimene. Jardoga ka rääkisime sellest ühel hommikul. Jardo ütles, et mulle peale vaadates ja mind tundes arvaks ta, et ma olen üks täielik tuulepea, kes ainult sahmerdaks ringi. Tegelikult jah ma ikka mõtlen väga palju ja mul alati põleb peas mingi väike tuluke, mis ütleb, et Reelika, uurimustöö või inglise keele powerpoint. Ma olen õnnelik, et mul on see tuluke, sest ma ei salli üldse seda kui inimesed unustavad. Näiteks praegusel ajahetkel läheb seda tulukest väga vaja. See ütleb mulle, millal on õige aeg rohtu võtta. Kuigi rohtude koha pealt olen ma tihti üsnagi uimane. Nimelt jah, nagu nutikamad aru said olen ma haige. Ma ei teagi kas tegemist on külmetuse või gripiga. Ma ise pigem loodan, et tegemist on külmetusega. Sest nagu meie kallis psühholoogiaõpetaja ütles, et inimesed jäävad kergemini haigeks siis kui nad on stressis. Ma ei taha stressis olla. Ma arvan, et ma külmetasin teisipäeval, Ebaveres. Suusavõistlustel. Kuigi juba esmaspäeval olin tõbine. Emme luges sõnu peale, et kas mul on ikka mõtet sinna kangelast mängima minna aga no tuluke jälle vasardas peas, et ma ju olin lubanud ja minuga arvestatakse. Alguses ei olnudki kõige hullem aga kui ise seal mägede vahel rassima pidin oli küll ikka väga sant olla. (Ärge arvake, et ma halba kohta ja aega siin haiguse kaela tahan ajada)Pärast bussis ma lihtsalt istusin paar minutit tuimalt, Sandra veel küsis muretsevalt, et kas on ikka kõik okei. Panin kuivad riided ja läksime poisse ergutama. No ja kui lõpuks koju jõudsin. Siis läksin padavai voodisse, magasin ja voilaa ärgates olingi haige valmis. Köhisin nagu hobune,(Emps pani diagnoosiks hingetoru ärrituse), tatistasin, enesetunne oli ikka väga sant. Aga siis tulin arvutisse ja Maris ütles, et matas on uus teema ja töö ja füüsikas ka KT. Mis mul muud üle jäi kui kooli minna. Näete, milleni see haridussüsteem jõudnud on. Õpilased rikuvad oma tervist, et nõudmiseid täita. Mõtlesin tegelikult kohe välja, et pärast füüsikat tulen koju. Tulingi. Jälle magasin ja sõin rohtusid ja jõin teed. Koolis sain veel teada, et reedel on vaja tantsuga esineda. Rakveres pidi suur kooriproov ka olema, aga sellest ma suutsin ennast ära rääkida, sest ma tõesti oleksin seal otsad andnud. Täna ehk siis neljapäeval olin kodus. Üritasin kaua magada aga see ei õnnestu kui tatt otsaees kõmiseb..Tänane päev oligi selline rahulik. Vaatasin telekat ja siis puhkasin silmi ja siis olin arvutis ja jälle puhkasin silmi. Mul on see häda, et kui mul nohu on siis hakkavad silmad vett jooksma. Ilma allergiarohuta on elu raske. Ei tea kuidas homme tantsulkatki teha saab. Taskurätik lava taha kaasa..
Aga peab nentima, et sõpru mul on. Täna üllatavalt palju rahvast tundis mu tervise vastu huvi. Eks tantsu tõttu suurem osa aga hea tunne oli siiski. Ja nad arvavad, et ma jätaksin enda Joosu niimoodi üksi. Homme olen igatahes kohal ja eks vaatame mis saama hakkab. 3korda Tantsupeole ja Rannavalssi. Terve kool saab siis meie kunsti näha. Loodame, et meeldib ja sassi ei lähe.
Olgu, mulle tundub, et selleks korraks on aeg lõpetada. Eks siis nii kahe kuu pärast kohtume uuesti. Mis ma ikka seda mulli ajan.

Teate, mis laulu ma praegu kuulan.? Meie 4klassi klassiõhtute hittlaulu Dilemmat. Ülihea laul ikka. Ma nii mäletan kuidas Taavil oli makk ja siis see oli vist Andre või Maareku plaat, kus see laul peal oli. Klassiõhtud läksid meil lõpuks ikka väga moodi. Õpetaja ütles, et võime kasvõi iga neljapäev neid pidada. Vahepeal oligi vist kuus 3klassiõhtut. Selline peotajad olime, või noh mis me valetame oleme ka praegugi.

Pühapäevaks üritan siis ennast vormi saada ja kohal olla. Tõotab ju tore üritus tulla.


Olgu.
Kõike ilusat!

3tundi veel ja siis ongi läbi selleks aastaks. Mõtlesin täna ja tuli välja, et ma olen sellele aastal kohe 4riigis käinud. Tähendab, et see aasta oli suur rõhk reisimisel. Ja loomulikult tuleb mulle meelde eelmine aastavahetus, kui keegi kallistas mind ja ütles, et edu eksamiteks. Siis tundus see mingi utoopiline asi aga nüüdseks on see läbi ja minul on head mälestused. Ma usun, et põhikooli lõpetamine oligi üks väga oluline sündmus sellel aastal. Suvest jäi meelde Viljandi folk.

Loomulikult kõik võimalikud rallid-alustades Viru ralliga ja lõpetades meeldejääva Paide ralliga.

Suve lõpus käisin üle pika aja pulmas. Ilus oli, ükski pulm ei saagi kole olla. Mere ääres siiski. Sügisest tuleb meelde hetkel ainult näitering ja etendus. Kindlasti ka rahvatants ja 3tunnised proovid. Mul ei tule midagi väga rohkem meelde... Eks neid asju oli väga palju, mis tegid selle aasta eriliseks aga kõige erilisem tuleb minuga järgmisesse aastasse kaasa, ma vähemalt loodan nii..



Tänane õhtu tõotab ka vahva tulla.. Saunakale.



Aga olge siis tublid ja ärge rakettidele jalgu jääge..



Loodame, et 9 on veel ilusam number kui 8.

HEAD UUT AASTAT!!!!!!!!!

Miks ma teen blogisse aeg-ajalt sissekandeid?
Ma arvan, et peamine eesmärk peaks olema see, et ma räägin enda muredest/probleemidest/ideedest/rõõmudest/õnnestumistest. Kuigi tihti see ei õnnestu aga ma siiski olen üritanud. Ja täna ma läksin nii närvi ühe asja peale, mis on paljudele teistele võib-olla pisiasi, või äkki nad ei ole seda tähelegi pannud. Ma siis kurdan enda muret, äkki leian liitlasi..

No seadsin ennast veerand9 paiku teleka ette, et vaadata TV3st Eestimaa Uhkuse saadet. Pole vist mõtet rääkida sellest, et teise loo ajal hakkis pilt ikka väga kõvasti. Kuid varsti muutus pilt korralikuks ja sai edasi vaadata. No ja esimese reklaamipausi pidid lõpetama Rolf ja Nele-Liis. Ja mida ma jälle näen. Laul tuleb fono pealt ja nemad liiguatavad suud. Ma jälestan sellist asja. Liigutagu siis korralikult suud aga no ei. Panevad suud pidevalt enne fraasi lõppe kinni. Kohutav. See on ju inimeste petmine. Nad on lauljad, nad teevad selle nimel iga päev tööd ja kui tuleb esinemine liigutavad nemad suid. Ma võtan kasvõi enda vanaema, tema ei pane seda võib-olla tõesti tähele, et nad päriselt laula ja vaatab, et oi kui ilusti laulavad ja oioioi. Seda ei teinud ainult Rolf ja Nele-Liis vaid ka Ines. Tanja laulis juba ise. Minu jaoks on see laulmine hoopis südamlikum ja siiram kui see, et ma esinen rahvale aga tegelikult liigutan ainult suud. See asi on mul juba ammu südamel olnud. Nüüd sain ära räägitud. Võib-olla tundub mingi vanamuti targutamine aga see ei ole ju ilus.


Sellel nädalal tuleb teha veel 3kontrolltööd ja siis on puhkus.


Armastagem!


Reet.M

No nii.. Ootasin seda esimest detsembrit päris pikalt. Otsustasin uue sissekande teha just 1.detsembril, täpselt kuu eelmisest kirjutisest.

Ütlen ausalt, et mul ei olnud varem lihtsalt aega. Eelmine nädal küll aga siis ma lihtsalt laisklesin. Selle hooaja luulekava on valmis. Mainiks, et homme, 2.detsembril on võimalik kaeda kõigi Rakvere truppide etendusi. Kellaajaks on minu päevikus märgitud 18.00. Tantsida olen kõvasti vihtunud, proov üldjuhiga ja üldse. Just uurisin enda märkmeid ja see nädalavahetus ei maksa magamisest rääkidagi. Laupäeva hommikul RLNNT ja pühapäeval rahvatants. Ega järgminegi parem tule. Aga siis tulevad jõulud ja vaheaeg. Siis ma magan, ei astu toast jalga ka välja. Ma vist olen mingi imelik inimene aga no ma ei saa ilma magamata. Nüüd on mul koolipäevade hommikul hästi mõnus rituaal- Piilun ühe silmaga telekast kella, alates poole8, ja kui teleka paremas nurgas on numbrid 8.08 hüppan parema jalaga voodist püsti ja tõttan pesema. Ainuke võimalus voodist välja saamikseks.





Kevadeks on üleminekueksam ka valitud. Seekord siis ajalugu ja uurimustöö. Väga põnev asi tundub sellest tulevat. Eks ma siis räägin tulevikus. Teemat ma veel kindlalt valinud ei ole aga ma loodan, et tuleb vinge asi. Ma ei teagi, miks ma uurimustöö valisin. Aga ma arvan, et mul ei ole sellist ainet hetkel tunniplaanis, mida ma fännaks ja mida ma tõesti 100% oskaks. Ühiskonnaõpetus oli selline aine. Enam meil seda tunniplaanis ei ole, kuid tulevikus siiski tuleb. Kõik räägivad, et selle uurimustööga on nii palju jamamist ja mida kõike veel. Aga mulle just meeldib see süstematiseerimine ja uurimine. Ja heal juhul võiks selle saada valmis 1.aprilliks. Teised higistavad aga mul on valmis.





Vot. Nüüd on tulemus käes. Ei ole kaua kirjutanud ja ei oska enam millestki kirjutada.






Rahu ja armastust,

ilusat advendiaega!


Teie Reet.

Õhh. Kas te usute, et meie kauaoodatud vaheaeg saab kohe läbi? Ja ma mõtlen, et mida huvitavat ma siis vaheajal tegin- mitte midagi. Kohutav. Alustame sellest, et eelmise laupäeva hommikul oli Vahur-Paul, pool9 bussi peale järjekordselt, jõin kell9 hommikul kohvikus teed nagu kodutu. Koju jõudsin hilja. Kell3 vist. Käisime emme ja vanaemaga Põhjakeskuses. Siis mul kõrvad valutasid, emme arvas, et ainuke väljapääs on loputamine. Ma juba kuulsin hiljem, et Maris tunneb kõrvade loputamisest mõnu. Mina küll mitte. Ebamugav, vastik, nõme. Mulle kohe üldse ei istunud. Siis koju. Hakkasin Marise sünnipäevaks sättima. Pool7 bussi peale ja Huljale. Maris, sünnipäev oli tore. Sa ei pea üldse muretsema, et kellelgi oleks igav olnud. Tulin öösel koju Sanne isaga. Magasin kaua. No ja siis hakkas vaheaeg tiksuma. Laulmine, minu piripiiga Marta, Viljandi, Pärnu, näitekas, Tallinn, Viimsi, Haapsalu, Võsu. Nüüd olen lõpuks siis kodus. Eile oli jah.. huvitav õhtupoolik hotellis. Lauraga oli väga huvitav jutuajamine. Emme läks sõbrantsidega Haapsalu peale klubitama. Pärast kuulsin nende seiklustest. Hommikul olid nemad palju erksamad kui mina. Käisid ujumas ja puha. Mina jõudsin sööma ainult. Pärast läksime kohvikusse. Müüriääre kohvik. Haapsalu vanalinnas. Üüberarmas koht. Sinna tahaks tagasi. Siis kaks tundi autosõitu, koos Võsul käimisega.

Nüüd ma siin mossitan. Ma ei tea küll miks. Tegelikult ei ole keegi selles süüdi aga minul on nõme olla. Tegelikult täiesti põhjuseta. Olin vaheajal tubli laps, valisin luuletuse välja ja õppisin juba varakult selgeks. Ja mis täna välja tuli, Grets valis sama luuletuse. Ma ei saa teda selles süüdistada, ennast ka ei saa. Kedagi ei saa. Mul oli veel teine valik ka aga ma ei võtnud seda. Õppisin just daami luuletuse selgeks. See on see mingi saatuse sõrm või ma ei tea mis asi. Kurtsin emmele ka enda muret. Ta ütles, et siis teistel tekib võrdlemisemoment ja ongi huvitavam. Aga emme arvas, et see süstib minusse mingit võistlusvaimu nagu minu puhul tavaline. Väiksena oli see ikka väga tähtis, et ma igal pool esimene oleks. Ja siis ükskord ma ütlesin, et mida me kakleme, võit ei ole ju tähtis. Siis Sandra vaatas mind pikalt ja ütles umbes, et misasja, Reelikale ei ole võit tähtis? Nojah. Eks siis esmaspäeval näeb. Tegelikult on see asi nii mõttetu. Saaks enda 5e kätte, kuigi ma tean, et Heinlaga on seda raske saada aga ma võin siiski üritada.

Pildid siis Müüriääre kohvikust. Anni Arroga on sellel kohvikul mingi seos, kas ta oli omanik või menüü autor või midagi selle sarnast. Seintel olid Epp-Maria Kokamäe maalid. Nagu kõik teavad on Epp-Maria Kokamägi Anni Arro ema ja väga lahe kunstnik. Ja kui sinna satute käige kindlasti WC-s. Kõige lahedam WC üldse:D

Olgu.

Lõpetan,

Reet.

Ma pole väga pikalt kirjutanud. Järelikult ei ole millestki kirjutada. Elan vaikselt ja rahulikult oma koolilapse elu. Kuigi just täna ma avastasin, et ma olen ikka aktiivne sellel aastal. Eilsest alates on minu nädalaplaanis sees ka rahvatants. Täitsa vahva oli. Kekkasin täna Taunole, et meil on merepidu peaaegu selge, kondikava vähemalt. Siis ta naeris mu välja sest see pidi kõige kergem tants olema, et seal pole midagi eriti õppida. Rühm on vägagi sümpaatne, peamiselt klassiõed ja -vennad aga ka mõned paralleelist.



Nädalavahetusel oli Saaremaa Ralli, mina istusin nina vastu arvutiekraani ja ootasin katsete tulemusi, ise ma kahjuks ju minna ei saanud sest mul oli laupäeva hommikul 9.30(!!!!) Vahur-Pauli tund. Mul on vahel täiesti selline tunne, et mul on kuskil liiga palju testosterooni. Andrega avastan ma ennast üpris tihti autodest rääkimas. Imelik. Noor tütarlaps ja teda huvitavad autod ja autorallid. Mul on selle jaoks täiesti teooria ka olemas. Võib-olla see toimib kuskil alateaduses. Nagu kõik teavad käivad rallidel ju põhiliselt mehed. No ja seda ka minu issi. Ja siis ma olen temaga viimased 3-4aastat rallidel kaasas käinud. Põhjuseks, miks ma seal käin, võib olla see et raja ääres on ainult mehed ja mina olen siis ju ainuke naine. Ja kellele langeb kõige suurem tähelepanu. tataratarata- Mulle. No see on selline lihtlabane teooria, mis tegelikult vist ei pea väga vett. Miks ma muidu istun arvuti taga vaatan katsete videoid ja ootan tulemusi ja vaatan pilte..No loomulikult on üks väga suur ja arvestatav põhjus veel aga sellest ma parema meelega ei räägiks..



Ma tahtsin veel seda mainida, et esimeses klassis käib üks väike pisike armas tüdruk, kes mulle "Tsau!" ütleb. Andsin talle õpetajatepäeval Elini ja Sannega kunsti ja nüüd ta tervitab mind ikka väga tihti. Näiteks tulin laupäeval bussilt ja siis ta tuli vist oma emaga vastu. Vihma sadas ja mina kõndisin vaikselt, olin omades mõtetes ja siis keegi ütleb sulle reipal häälel : "Tsau!" See pani küll naeratama.



Olgu.
Veel üks suur suur lemmik ka.
http://www.youtube.com/watch?v=1q3I-SD-ipw



Homme on füüsikas KONTROLLTÖÖ. Jumal, aita mind...
taustsüsteem, nihe, kulgliikumine, mateeria, Galilei ja Einstein...jne.
Judinad.









Teie,
R.T

Ma pean mainima, et eile hommikul korjas minu hommikusöögi nõud ära Mihkel, saatest Üksikvanem otsib kaaslast.

Volaaaa..



Tartu muudab inimesed poeetiliseks.. Ja ilusaks.